Esileht > inimlikud postitused, tehislik teadvus > Eugene Goostman läbis Turingi testi?

Eugene Goostman läbis Turingi testi?

Rahvusvaheline press oli täis sõnumeid selle kohta, et Turingi test on lõpuks läbitud, selle läbijaks on programm, mis simuleerib 13-aastast poissi, masinate domineerimise aeg on lähedal ja et tegu on tehisintellekti uurimises tähtsa saavutusega. Karnevaliga läks kaasa ka Eesti meedia. Mida see kõik siis tähendab?

Turingi test on klassikaline eksperiment, välja pakutud Alan Turingi poolt, mille abil võiks olla võimalik otsustada, kas tehisintellekt on sama nupukas kui inimene. Eesti Wikipedia lehel on testist väga põhjalik ülevaade, aga siin piisab põhilisest ideest (mis on lihtsustus Turingi algsest testist): kui jututoas vestlev inimene ei suuda aru saada, et tema vestluspartneriks pole mitte teine inimene, vaid masin, siis on Turingi test läbitud.

Programm Eugene Goostman narritas väidetavalt 33% kohtunikest, kes arvasid, et tegu on tõepoolest inimese, mitte arvutiprogrammiga. Kas Eugene Goostman andis siis nii inimlikke vastuseid? Kas Eugene Goostman, arvutiprogramm, sai aru küsimustest ja vastas neile inimese kombel? Vastus esimesele küsimusele on “jah, aga” ja vastus teisele on kindel “ei”.

Eugene Goostman andis inimlikke vastuseid, aga arvesse tuleb võtta, et kohtunikele oli ette öeldud, et tegu on 13-aastase ukraina päritolu poisiga. See on trikk, sest see koheselt tähendab, et 1) tegu on lapsega, kes kõike ei tea ja ei oskagi kõigele intelligentselt vastata, 2) ta ei pruugi hästi ka inglise keelest aru saada, mis omakorda selgitaks ta segaseid vastuseid ja 3) kui ta vahel midagi imelikku ütleb, võib mõelda “ah, pubekad ongi sellised”. (Mu enda kogemuse põhjal oleks veelgi lihtsam 13-aastast imiteerida, kui oleks programmi pannud igale küsimusele vastama “normaalne”, “ok”, “ahah”, “ei viitsi”, “:P” vms). See trikk oli oluline põhjus, miks Eugene Goostman palju oma kohtunikke alt tõmbas. Ja see trikk on ju lõbus ja tore ka, aga see on kõigest trikk – tehisintellekt ei ole kohal.

Eugene Goostman ei saa küsimusest aru, ei mõtle nagu inimene ja ei vasta nagu inimene. Ta on programm, kellele on sisse programmeeritud osa vastuseid (“kui vana Sa oled” – “kolmteist”) ja osa märksõnu, millele midagi seotut vastata (“sport”, “ilm”). Muudele küsimustele vastamisel kasutab Eugene Goostman osavaid nippe, kuidas neist pääseda, kõrvale puigelda või midagi enam-vähem seotut vastata. Need trikid on osavad, aga see kokkukeeratav pada võib kohtunikku petta ainult seetõttu, et too arvabki, et 13-aastastel poistel on raskusi keskendumise, selgete vastuste andmise ja keerukate küsimuste mõistmisega. David Auerbach võtab aluseks ühe intervjuu Eugene Goodmaniga ja üritab neid nippe demonstreerida. Muuhulgas tuletab Auerbach meelde, et selliseid juturoboteid, kes on inimesi ära petnud, on tehtud juba mitu dekaadi varem. Mulle meeldib ka tehisintellekti guru ja futuristi Ray Kurzweili vestlus Eugene Goodmaniga – kui tahta aru saada, kas tegu on inimese või programmiga, siis ei tundu see üldse nii keeruline olevat.

Mis siis lõpuks arvata antud testi läbimisest? Põhimõtteliselt Eugene Goostman ju narritas kohtunikke ja 33% neist tõepoolest arvas, et tegu on tõepoolest poisikesega Ukrainast? Seega test läbitud? Mulle meeldiks pigem mõelda, et Eugene Goostman ja teised naljahambad lihtsalt demonstreerivad, et Turingi test antud vormis polegi väga hea katse ütlemaks midagi tehismõistuse kohta. Seega võib näiteks üritada sätestada täpsemaid ja rangemaid kriteeriumeid Turingi testi jaoks. Või võib otsida uusi teste ja uusi kriteeriumeid, mille abil tehismõistust pitsitada. Sest tehisintellekt ei ole pelgalt kaval viis, kuidas Turingi testi kohtunikke haneks tõmmata.

  1. Raivs
    juuni 15, 2014, 2:41 p.l.

    Ilmselgelt autorile see tehisintellekti saavutus ei ole piisavalt äge. Mis on või oleks siis vingem samm tehisintellekti vallas?

  2. jaanaru
    juuni 15, 2014, 2:49 p.l.

    Minu jaoks oli palju muljetavaldavam, kui IBMi Watson võitis parimaid inimesi Kuldvillakus – http://www.techrepublic.com/article/ibm-watson-the-inside-story-of-how-the-jeopardy-winning-supercomputer-was-born-and-what-it-wants-to-do-next/

  3. männiritsikas
    juuni 15, 2014, 4:29 p.l.

    Kas ma sain õigesti aru, et ikkagi veel üritati “vastuseid masinasse sisse programmeerida?” Tundub naljakas, kas ei võiks lihtsalt veidi jututubades masinõpet teha?😉 Või on andmemahud siiski nii suured, et see pole võimalik? Ma pakuks, et rohkem kui 33% võiks lühikesel vestlusel ikka ära petta.

  4. endel
    juuni 15, 2014, 7:58 p.l.

    Ja teine kamp võiks masinõppe abil õpetada programme, mis teeksid inimesel ja masinal vahet paremini kui inimene.

  5. ökul
    juuni 16, 2014, 8:45 e.l.

    Mind üllataks alles see, kui mõnes juhtivas AI laboris teadlased hommikul tööle tulevad ja — ilma et nad selleks ise midagi spetsiaalselt ette võtnud oleks — programm on iseseisvalt (omaalgatuslikult) uue programmi loonud ning iseseisvalt (omaalgatuslikult) teadlastele teatanud umbes järgmist. “Tere semud, tegin uue koodi, et teie töö lihtsam oleks. Muuseas, selle valmimisel tundsin mõnusat surinat oma kehas.” Muidu aga võib masinasse mistahes käske anda, mis kajastavad lihtsalt seda, mida need inimesed, kes masinat haldavad enne mõelnud ja kavatsenud on.

  6. Krista
    juuni 17, 2014, 7:38 p.l.

    Kui siin saaks laike panna, siis ühe sellise saaks praegu ökul😀

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s