Esileht > inimlikud postitused, noorele teadlasele > Doktorantuur läbi: mõtteid kaitsmiselt

Doktorantuur läbi: mõtteid kaitsmiselt

Mida tähendab teie jaoks seoses doktoritööga termin „kaitsmine“? Mul tekib kujutlus üritusest, kus minust targemad üritavad mu tööd tükkideks võtta, hammastega nahka mu luudelt maha kiskuda, mind poksikinnasteta rünnata; tegevus, mille tagajärjel ma olen muhkudes ja verine. Seega ma olin valmistunud. Aga kui neli tarka professorit mind masseerima hakkasid, tundsin ainult kerget kõditust, mis ei toonud ei higipiisku ega adrenaliinisööstu. Ja kui pärast 35-minutilist küsitlust teatati, et nüüd on piisavalt kuuldud, olin ma silmnähtavalt pettunud, tahtsin hüüda „ma alles hakkasin soojaks saama!“ Tõepoolest, nii mõnelgi avalikul esinemisel on küsimuste-vastuste voor läinud tunduvalt pikemalt ja, mis veelgi hullem, neil avalikel esinemistel on ka küsimused olnud raskemad ja ründavamad. Prof. Singer küsis ühe väga huvitava küsimuse – kas vastandades katsekordi, kus stiimulit kas teadvustatakse või mitte, me tegelikult ei lahuta välja teadvust ennast? –, kuid see polnud raske vastata, sest selle peale olin mõelnud juba 2008. aasta lõpus (nagu on kirjas mu diplomitöös). Üks teine professor küsis, kas teadvuse neuronaalsete korrelaatide uurimine viib meid ikka teadvuse raske probleemi lahendamiseni. Aga ka see vastus on mul endast targematega juba läbi arutatud. Ma ootasin väljakutset, aga sain kutse tantsule. Igal juhul on see tehtud, läbi, valmis ja kolm neljast antud hindest olid maksimaalsed. Neljanda „väga hea“ (aga mitte maksimum-)hinde andis üks prantslanna, kellest rohkemat polekski saanud oodata – mäletan selgelt, kuidas prof. Bachmann peast kinni võttis, kui teatasin, et just see prantslanna on kolmas hindaja ja ka mu vend nohises, et nood ei anna kunagi maksimumi. Aga hea ongi, et päris maksimumi kõigilt ei saanud – muidu oleksin ehk veel ülbeks ära läinud. Ja liigne uhkus pole hea, sest alles nüüd, alles pärast kaitsmist, algab tegelik teadus, kus tuleb näidata, mida mu aju aju kohta välja nuputada suudab – seni võis rumalustele vabanduseks tuua, et tegu on tobu doktorandiga …

Oli üks tore jaanipäev. Aitäh kõigile, kes on mind läbi aastate toetanud, mu toimetuste vastu huvi tundnud ja suur aitäh ka neile, kes on kiuslikke küsimusi küsinud – tänu nende üle mõtlemisele oligi see kaitsmine ju lapsemäng.

  1. endel
    juuni 27, 2014, 8:39 e.l.

    Palju õnne ja uusi huvitavaid avastusi!

  2. Krista
    juuni 28, 2014, 10:47 e.l.

    Aitäh sinule, Jaan🙂
    ja palju, palju õnne!

  3. Kristjan
    juuni 30, 2014, 6:00 e.l.

    Palju õnne!! Uhke värk! Kaitsmise ettekandest videot ei ole?

  4. Madis
    juuni 30, 2014, 1:09 p.l.

    Respekt! Mitte, et seda enne juba ei oleks olnud🙂

  5. Jana
    juuli 1, 2014, 1:48 p.l.

    palju õnne! Loodetavasti on teadvus ikka olemas ajus ja selle otsingud võivad jätkuda uuel tasemel 🙂

  6. jaanaru
    juuli 2, 2014, 4:55 e.l.

    Suur aitäh kõigile!

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s