Esileht > ajuteadus, üldine > Miljardi euro jagamine pole kunagi lihtne

Miljardi euro jagamine pole kunagi lihtne

Oleme varem kirjutanud Euroopa Komisjoni otsusest anda miljard eurot selleks, et ehitada töötav mudel inimajust. Samas postituses tõime esile ka mõningaid kriitilisi punkte selle projekti suhtes: 1) kuidas me saame luua mudeli, kui meil puuduvad vajalikud teadmised inimaju detailide kohta? 2) esiteks oleks võinud ju simuleerida äädikakärbse aju ja näidata, et selline mudeldamine tõepoolest aitab meil olulisel määral ajuprotsesse mõista; 3) kui see võimas inimaju mudel on koos, siis kas me tõesti suudame selle põhjal aru saada, kuidas aju töötab ja mis psüühikahäiretega inimeste ajus teistmoodi on?

Nüüd on aga sellel megaprojektil muid probleeme – väidetavalt on projekti juhtkond lõiganud ära osa algprojekti osasid (just kognitiivteadusega seotud tükke), olnud erapooliku hindamissüsteemi ja autoritaarse juhtimisega ja paljud teadlased on arvanud, et projekt on määratud ebaõnnestuma. Lugege täpsemalt The Guardiani artiklist, piiluge Nature’i vastavat toimetajaveergu ja ülevaateartiklit antud probleemist. Kõige olulisem dokument on aga paljude tuntud ajuteadlaste pöördumine Euroopa Komisjoni poole, kus Moshe Abeles, Peter Dayan, Timothy Bliss, Winfried Denk, Pascal Fries, Nikos Logothetis jpt, kokku üle 550 nime, on alla kirjutanud kirjale, milles palutakse selle suure mudeldusmaania hindamis- ja juhtimisstruktuuri ülevaatamist.

Rubriigid:ajuteadus, üldine
  1. Bachmann
    juuli 11, 2014, 9:56 e.l.

    Olen seda tüli jälginud ja muljed on vastakad. Egoistlikult võttes peaks rõõmustama, sest probleem tekkis just sellise neuroteaduse väidetava nurkasurumisega, millega meie rühmgi 70-80% ulatuses oma teemadest tegeleb — kognitiivne neuroteadus globaalsemate ja molaarsemate ajusüsteemide tasemel ning seostatuna kognitiivpsühholoogia teoreetiliste konstruktsioonidega infotöötlusest. Protestikirja allkirjastanute hulgas on tõepoolest mitmeid väga häid neuroteadlasi (sj ka mõned teadvuseuurijad), näiteks Nikos Logothetis. Samas aga neid sadu nimesid-allkirjastajaid vaadates tekkis mul järsku huvitav mulje. Aastate jooksul on silma hakanud paljud vägagi mõjukad neuroteadlased, kelle tööd on tegelikult jätnud üsna nõutuks, sest vaatamata suurele tsiteeritavusele, tipp-aparatuurile millega katseid tehakse jmt muljetavaldavale on nende töödes suur annus väga üldist, raskestikontrollitavat ja kahtlast (nt Dehaene, kes on üks peamisi protestijaid ja kelle juhitav allteema sai kõrvale lükatud). Samas ei näinud allkirja andnute hulgas (ehkki allkirju saab veel juurde tulema ja võib juhtuda, et need lisanduvad) inimesi, kelle uusimissuundi ja töid pean kõige perspektiivikamateks (nt Matthew Larkum). Need on need tööd, mis on lähemal neurobioloogia sellele tasemele, kus kontrollitavus, andmete usaldusväärsus, obnjektiveeritus jne on kõrgemal tasemel — nt neuronite ja nende mikrovõrgustike talitlemine või ioonkanalite töö või neurogeneetika jmt. Seega jääb mulje, et protestijate hulgas on ülekaal spekulatiivsemate suundade esindajatel. Aga ma võin muidugi eksida, sest ka minu siinne arvamusavaldus on ju spekulatiivsevõitu ja intuitiivne. Kokkuvõtvalt: mulle tundub, et konnasilmale on astutud paljudele neuroteaduse bojaaridele, kelle habemeid tulekski pügada. Muuseas ütles Henri Markram, kritiseeritava megaprojekti liider, et temagi saaks sadu kui mitte tuhandeid allkirju kokku koguda erineva vaatenurga pooldajatelt. Psühholoogialähedased neuroteadlased kahjuks ei oska niisamuti töötada nagu füüsikud või geneetikud, kes selle asemel, et lahustada suur teadusraha pisikesteks projektikesteks teevad koostööd Suurte Ülesannete lahndamise nimel koordineeritult ja ühisjõul. Seega, Markram, Larkum jpt > neurobojaarid!

  2. endel
    juuli 12, 2014, 1:47 p.l.

    Minu arust väga rumal see megaprojektide maania. Peaks Makrami ja Euroopa komisjoni psühholoogi juurde saatma.

  3. jaanaru
    juuli 14, 2014, 4:25 e.l.

    Gary Marcus ka kommenteerib seda afääri ja muudki: http://www.nytimes.com/2014/07/12/opinion/the-trouble-with-brain-science.html

  4. juuli 15, 2014, 6:29 e.l.

    Mulle on siiani segaseks jäänud, kas Human Brain Projectil on ka mingi hüpotees, mida nad tahavad verifitseerida, oma “Higgsi boson”? Kuni neil oma “Higgsi bosonit” pole, tundub projekt väga laialivalguv. Ja selles valguses on plaanitud fokuseerimine pigem ju hea?

  5. A.Laan
    juuli 15, 2014, 10:14 e.l.

    Vastuseks Bachmannile pean mainima, et allakirjutajate hulgas on piisavalt palju mikrov”rgustike uurijate maailma tippnimesid. Toon siin vaid paar n”idet: Michael Hausser, Mortiz Helmstaedter, Rainer Friedrich, Andreas Luthi, Elad Schneidmann jpt. Molekulaarse poole pealt nt. Pico Caroni, Erin Schumann ja Loren Looger on vaga kuulsad nimed. Tegemist on v”ga laiap”hjalise koalitsiooniga.
    P.S. Minu poolt hilinenud “nnesoovid Jaanile doktorit”” kaitsmise puhul.

  6. Bachmann
    juuli 15, 2014, 11:58 e.l.

    Jah, eks ta ole; näiteks Hausser’i nimi ütleb ka minusugusele psühholoogile midagi. Aga ega Dehaenegi või keegi tema kambajõmmidest ei korraldaks asju ilmselt niimoodi, et Markrami enda kui neurovõrgustikuinimese teemade kapsaaeda minevad kivid kergekaalulised oleksid.

  7. jaanaru
    märts 25, 2015, 7:13 p.l.

    Nature’i toimetaja veerg kirjeldab, et Inimaju Projektile anti soovitused, mis on enamat kui pelgalt soovitused: http://www.nature.com/news/rethinking-the-brain-1.17168

  8. Bachmann
    märts 30, 2015, 9:12 e.l.

    Ka viimane Science kirjeldab seda afääri; mitte vähem põhjalikult kui Nature.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s