Esileht > üldine > Endiselt tagaotsitavad – teadvuse neuronaalsed mehhanismid

Endiselt tagaotsitavad – teadvuse neuronaalsed mehhanismid

Nagu kirjutasin, kutsusime Talisega kokku ühe ajakirja erinumbri, uurimaks seda, kui lähedale me ikka neile teadvuse neuronaalsele mehhanismidele pääseme ja mida teised (ehk targemad) asjast arvavad.

Nüüd on erinumber valmis ja toimetaja veeru pidime pealkirjastama just nagu antud postituse pealkirigi kõlab – endiselt tagaotsitavad! Kes tahab lühidat ülevaadet sellest, mida antud erinumbrist teada sai ja ei saanud, võibki lühikokkuvõtteks lugeda just vastavat toimetaja veergu.

Üldiselt oli selle erinumbri kokkupanek tore – sai suhelda mitmete nutikate inimestega, nii autorite kui ka retsensentidega. Mitmed autorid kirjutasid meile toredaid tänusõnu, üks aga vihastas ja nimetas meid deemonlikeks vanakurja käsilasteks (tegelikult vist päris nii ei sõnastanud, aga mõte oli küll selline). Üks retsensent, kellele ma aeg ajalt viisaka isikliku kirjaga meelde tuletasin, et tal on autorite töö veel arvustamata, vastas lõpuks: “wow, Sa oled tõesti hooliv toimetaja, oleks vaid selliseid rohkem.” Niisiis oli erinevaid emotsioone ja oli üldiselt tore kogemus.

Ma olen kirjutanud, et ilmselt on mul aeg teadvuse teemadelt edasi liikuda. Seda peamiselt seetõttu, et ma ei näe suuri arenguid ja ma ei näe, kuidas praegu inimeste ajuprotsesse uurides on võimalik suuri samme edasi teha. Tundub, et teadvuse probleemi lahendamine pole realistlik viisaastakuplaan. Sellest hoolimata mõtlen ma hea meelega asjaolude üle ja kui tuleb mõtteid, siis torgin seda teadvust edasi. Näiteks aasta tagasi Münchenis oma tööst rääkides sain väga inspireerivat tagasisidet ja selle ajendil mõtlesin tagasilennul välja ühe idee, kuidas proovida ümber lükata kõikvõimast teooriat selle kohta, et EEGst mõõdetav P300 komponent on ülim teadvustamise marker.

Õnneks võttis mõne aja pärast minuga ühendust ka psühholoogiatudeng Marit, kellele pakkuski huvi just teadvuse probleem. Oma seminaritöös mõõtis ta EEG andmeid muljetavaldaval kombel koguni kahekümne ühelt katseisikult. Pisut uudne oli meie katseparadigma, milles peitunud nipid pididki senise P300-loo pea peale pöörama. Hõõrusin käsi ja lootsin, et ehk tõesti õnnestub näidata, et P300 on suurem mitteteadvustamise korral.

Nagu tihti teaduses, siis päris nii edukalt ei läinud. Hoolimata huvitavast katseparadigmast ja ideest leidsime ikkagi, et P300 on suurem just teadvustamise korral. Seega üritasime küll P300 teooriale kaikaid kodaratesse visata, aga lõpuks pidime tunnistama, et meie enda tulemused just toetavad nende teooriat.

Lohutusauhinnana selgus viimastes analüüsides, et üks teine EEG komponent, mis eelneb P300le, eristab ka teadvustamist mitteteadvustamisest. Seega vähemalt vaidleme vastu sellele aspektile, et P300 on üks ja ainus ja õige ja kõige varasem teadvustamise marker. Mariti tubli töö sai tehtud, idee sai testitud ja ehk saab seda tulemust ka kolleegidega jagada. Eks siis loodame, et see töö satub pigem mõne hooliva toimetaja kätte, mitte nende deemonitest painatud kurjamite töödelda …

Rubriigid:üldine
  1. MargusM
    veebruar 15, 2015, 2:11 p.l.

    Ehk on enne teadvuse uurimisest loobumist sobiv aeg üle vaadata tõesena kasutusel olnud eeldused, oletused ja postulaadid, mille raames on üritatud lahendust otsida? Abistavaid tähelepanekuid ja küsimusi leiab http://www.transpersonaalne.ee/rupert-sheldrake-bdquodogmadeta-teadus.html kus lõplikke lahendusi ei pakuta ning jäetakse ruumi ka oma arutlustele.

  2. MargusM
    veebruar 19, 2015, 5:24 p.l.

    Kas on teada uuemaid tõlgendusi John Lorber’i leiust, kus tavalise aju mahust vaid ligi 5% toimis ning see ei takistanud isikul matemaatika õpinguid ja IQ mõõtu 126?
    https://en.wikipedia.org/wiki/John_Lorber
    http://www.rifters.com/real/articles/Science_No-Brain.pdf

  3. jaanaru
    veebruar 22, 2015, 7:06 e.l.

    See Lorberi leid on potentsiaalselt huvitav, aga järelemõtlemine ütleb mulle järgmist: alates 1980ndast aastast, kus Lorber oma avastusest pajatas, on IQd testitud ja ajukahjustusi kuvatud sadadel tuhandetel (!!) patsientidel; fakt, et nende seast pole leitud ühtegi, kes vastaks Lorberi kirjeldusele või toetaks Lorberi väidet, räägib selgelt selle vastu, et tegu on mingi tähelepanuväärse fenomeniga. Lorberi väite kasuks ei räägi ka see, et tema poolt kirjeldatud juhtum pole hästi dokumenteeritud ja neid väidetavaid tulemusi pole kunagi avaldatud artiklina. Seega tuleb kaaluda alternatiivseid selgitusi (näiteks et keegi ajas Lorberi kataloogi sassi ja seega sattus vale ajukuva pilt selle patsiendiga kokku vms inimlik eksimus).

    Veelkord: suurim vastuargument Lorberi väitele on see, et sadade tuhandete patsientide seast pole leitud ühtegi sarnast juhtumit, ehkki iga vastavaid ajukuva pilte vaatav arst oleks hea meelega oma leiust pajatanud.

  4. jaanaru
    aprill 23, 2015, 9:31 e.l.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s