Esileht > arvutuslik ajuteadus > Tehismõistus, mis mängib arvutimänge Sust paremini!

Tehismõistus, mis mängib arvutimänge Sust paremini!

Meie Tartu labor on viimaks ajakirja Nature veergudel! Kahjuks ei jõudnud me sinna teadlaste pühamusse küll mitte suure läbimurde tõttu, mida meie laboris viis aastat sepitseti. Õnneks ei olnud põhjuseks ka tagakiusamine laboris, andmete võltsimine või midagi muud säärast. Meie labori Ilya andis Nature’i uudisteloole lihtsalt paar kommentaari.

Tundub tühine, aga tegelikult nii tühine ei ole ka – selliste uudistelugude jaoks küsitakse kommentaare maailma tippekspertidelt ja Eestist ei jõua sinna uudislugudesse kommentaare suguti mitte tihti (korra aastas? keegi oskab täpsustada?). Milles asi? Millisel teemal on Ilya maailmatasemel spetsialist?

Lugu, mille sees Ilya kommentaar ilmus, oli sellest, kuidas tehisintellekt aitab paremini mõista seda, kuidas aju töötab. Nimelt kirjeldab samas Nature’i numbris ilmunud artikkel seda, kuidas tehismõistus suudab ise õppida arvutimängu mängima. Jah, te ei lugenud valesti – arvuti õpib ise, kuidas mängu mängida, ilma et keegi talle oleks reegleid öelnud. See tehismõistus saab sisendina ainult ekraanipilti ja punktide arvu. Kõik. Talle pole öeldud, mida selles mängus tegema peab. Talle pole isegi sisse kirjutatud, et selles mängus on kosmoselaevad. Talle pole mainitud, millist osa ekraanil ta kontrollida saab. See tehismõistus õpib kõik ise. Pole piisavalt veenev? See sama tehismõistus pandi mängima 49 erinevat mängu. Sama algoritm. Enam kui poolte mängude puhul suudab see tehismõistus lõpuks mängida paremini professionaalsest arvutimängijast. Mis sest, et igal juhul alustas see tehismõistus seda mängu üsna tuhmilt. Loogiline – keegi polnud ju talle öelnud, kuidas neid mänge mängida tuleb.

See on väga muljetavaldav!

Aga mis on sellel kõigil pistmist ajuga ja meie Tartu laboriga?

Alustame sellest, et antud Nature artikli viimane autor on teinud väga head ajuteadust. Ta teab, kuidas aju töötab sama hästi kui ükskõik milline antud posituse lugeja. Aga lisaks sellele on teda läbi elu paelunud huvi tehisintellekti vastu. Ta pole olnud rahul seniste tehisintellekti edusammudega ja võttes teadmisi ajuteadusest ongi otsustanud edasi minna oma teed. Ta on selles olnud edukas. Nende firma DeepMind osteti eelmise aasta alguses Google’i poolt 400 miljoni dollari eest. Ja see oli asjalik investeering – arvutisüsteem, mis suudab ise õppida arvutimänge mängima, on midagi enneolematut. Arvutisüsteem, mis suudab ise õppida arvutimänge mängima, sarnaneb inimlikule intelligentsile. Ja huvitaval kombel sarnaneb selle tehissüsteemi töö ka inimese aju tööle.

Kui Google ostis selle firma selle üüratu summa eest, jäi see silma ka mõnele Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi doktorandile. Meie labori poisid tuhnisid välja DeepMindi artikli 2013. aasta lõpust, kus kirjeldati tehissüsteemi, mis suutis õppida mängima käputäit Atari mänge. Kristjan, Ilya, Ardi, Taivo ja Tambet hakkasid umbes aasta tagasi selle artikliga maadlema – kuidas DeepMind seda tegi? Kui sarnane see on ajule? Kas seda on võimalik järgi teha? Just viimane küsimus jäi poiste peadesse kinni ja nad on umbes viimase üheksa kuu jooksul üritanud DeepMindi esimest süsteemi järgi teha. Palju tööd, palju mõtlemist ja arutlust, väga palju koodikirjutamist ja tehniliste probleemide lahendamist. DeepMindi kordamine pole päris hästi õnnestunud, aga see püüe on pälvinud meedia tähelepanu. Septembris kirjutasid nad oma replitseerimiskatsest loo Robohubi kodukale. Ja nüüd küsiti Ilya kommentaari Nature’i jaoks. Ja Ilya ütleb õigesti: sellised tehissüsteemid võivad viia uute ideedeni selle kohta, kuidas aju töötab. Ehkki nüüd pole enam tarvis DeepMindi replitseerida, kuna Nature’i artikliga sai üles ka kogu DeepMindi süsteemi kood, ei tähenda see meie poiste töö lõppu – nüüd tuleb lihtsalt leida viis, kuidas oma teadmiste abil seda süsteemi teistmoodi ja uutele probleemidele rakendada. Ehk jõuavad nad nii veelkord Nature’i veergudele!

Vaadake ka videointervjuud DeepMindi tegijatega:

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s