Esileht > huvitavad küsimused, inimlikud postitused > Mitu protsenti oma ajust Sina kasutad?

Mitu protsenti oma ajust Sina kasutad?

Teksti originaal ilmus maikuu Psühholoogia Sinule veergudel:

Aju on meile teadaoleva universumi kõige keerukam masinavärk. Aga väidetavalt kasutate temast vaid 5%! 5% väide on osav müüginipp ja inspiratsioon Hollywoodi filmidele. Kahjuks ta midagi enamat polegi. Tegu on müüdiga.

Tunnistan üles, et gümnaasiumi lõpus uskusin minagi seda müüti. Mis pani mind meelt muutma? Õpingute ja teadustöö käigus sai selgeks, et ajus ei ole kasutamata ruumi.

Tänapäeva ajukuvamismeetoditega on võimalik näha, mida aju teeb ja millised ajupiirkonnad parajasti aktiivsed on. Tuhandete teaduskatsete põhjal võib öelda, et kui mängite aktiivselt oma lapse või koeraga, on paari minuti jooksul aktiveerunud pea kõik teie aju osad. Isegi seda teksti lugedes ja selle üle mõeldes on töös suur osa teie ajust.

Lisaks sellele on uuritud sadu tuhandeid ajukahjustusega patsiente. Kui oleks nii, et 95% ajust on kasutamata, võiks oodata, et enamik ajukahjustusi ei oma mitte mingit efekti meie käitumisele ja mõtlemisele. Enamasti kaasnevad ajukahjustusega aga ilmselged probleemid. Näiteks võib väike kahjustus nägemistöötlusega seotud ajukoore osades viia selleni, et inimene ei näe enam nägusid või värve või liikumist. Otsmikusagara kahjustus võib endaga kaasa tuua selle, et inimene ei suuda enam oma käitumist planeerida või näiteks oma roppu suud vaos hoida. Erinevad ajukahjustused viivad erinevate defitsiitideni käitumises ja mõtlemises. Ajus ei ole üleliigset vaba ruumi, millest võiks tükke välja võtta.

Aju ei jäta midagi kasutamata – närvirakkude vahelised ühendused, mida ei kasutata, harvendatakse. See fenomen on kõige selgem imiku ajus, kus esimestel eluaastatel harvendatakse miljardeid ühendusi, kuid teda võib näha ka täiskasvanu ajus. Näiteks ampulteeritud ihuliikme kontrolli eest vastutanud närvirakkudel poleks justkui midagi teha, kuid õige pea lähevad nad teenima mõnda muud kehaosa. Samuti ei oota pimedaks jäänud inimeste visuaalsed ajupiirkonnad “käed rüpes”, vaid asuvad töötlema näiteks kuulmisinfot. Ajus kehtib printsiip „kasuta või kaota“.

Seega me kasutame kindlasti kogu oma aju. Esmapilgul tundub nupukas vastu väita, et me ei kasuta mitte 5% oma ajust, vaid 5% selle potentsiaalist. See on aga pisut sisutu väide, sest keegi pole aju potentsiaali mõõtnud ja keegi ei tea, mis oleks 100%. Seega ei saa keegi ka teada, palju me praegu kasutame. Aga proovime läbi mõne hüpoteetilise idee. Näiteks võiks välja pakkuda, et ajus võiks olla rohkem ühendusi. Tõepoolest, iga närvirakk on keskmiselt ühendatud „vaid“ umbes 10 000 teise närvirakuga, ehkki potentsiaalselt oleks ju miljoneid ja miljardeid teisi neuroneid, kellega suhelda. Kas suurem ühenduste arv võiks viia vingema ajuni? Ei, ühenduste arvu piirab aju suurus, ühendused on kulukad ja võtavad ruumi, mida ajus pole. Samuti võib praeguste teadmiste valguses arvata, et rohkem ühendatud aju pole sugugi parem või tõhusam aju. Tihedamalt ühendatud ajus on rohkem seoseid, kuid näib, et see ei vii mitte suurema nupukuseni, vaid on seotud hoopis vaimsete häiretega. Rohkem ühendusi ei oleks kasulik. Samuti ei ole inimesed, kellel on harukordselt hea mälu, ilmtingimata oma ande üle õnnelikud. Kui mäletaksite iga hetke oma elust, siis see poleks mitte kingitus, vaid needus.

Hoolimata kõigest eelmainitust olen kindel, et meie kõigi ajusid saaks pisut paremini kasutada. Näiteks internetis surfimine või mitmetunnine telekavaatamine ei ole ajule kuidagi kasulikud. Nende tegevuste asemel võiks käia hoopis jooksmas või aktiivselt jalutamas. Aeroobne treening soodustab uute närvirakkude arengut ja on kõige tõhusam ajutreening (tõhusam, kui need programmid, mida teile internetis pakutakse). Samuti on ajule tähtis kvaliteetne uni – unevajaduses aju aitab ainult uni, mitte lemmik kofeiini sisaldav jook! Lühikene tukastus päevasel ajal tõstab teie töö kvaliteeti ja loomingulist (aga katsuge seda oma ülemusele selgitada …). Töö on tähtis, aga ajule on tähtis ka töö vahepeal pauside tegemine. Ärge unustage kvaliteetset toitu ja võtke vähem napsi! Neid ja mõningaid teisi näpunäiteid jälgides on meil kõigil võimalik oma aju kasutada 100%. Head kasutamist🙂

  1. urgitseja
  2. jaanaru
    august 21, 2015, 2:57 p.l.

    Eks evolutsioon ikka tekitab redundantsust, aga eks redundantsuse tõttu kõik need näidetest läbi käinud inimesed ka said hakkama oma eluga, ehkki ajus oli objektiivselt midagi puudu. Teisisõnu: saaks efektiivsemalt ruumi kasutada, aga siis ei oleks ajud nii robustsed väiksemate ja suuremate kahjustustega hakkamasaamisel. (Tasub ka mainida, et kõigil neil näidetes toodud inimestel oli kognitiivseid / motoorseid vajakajäämisi)

  3. murueit
    juuni 11, 2016, 6:09 p.l.

    Väga hea kirjatükk.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s