Esileht > arvutuslik ajuteadus, inimlikud postitused > Tehisintellekt võtab üle töö

Tehisintellekt võtab üle töö

Oleme mures, et arengud sügavate närvivõrkude vallas suudavad peagi automatiseerida palju elukutseid, kuid meie riik ja majandus ei ole selleks piisavalt valmistunud. Seega kirjutasime laiema üldsuse teadlikkuse tõstmiseks Andresega loo “Sayonara töötaja, elagu algoritm“. Lugu on Postimees Plussis. Kopeerin sealt paar lõiku:

Üha rohkem paistab, et pole vahet, kui keeruline on inimese elukutse või kui vaevaline on olnud vastav professionaalne treening – pole elukutset, mille tulevikku masinad ohtu ei seaks. Uue sajandi esimesel aastakümnel tõi Royal Bank of Canada müügile aktsiaportfelli haldava arvutiprogrammi, mis kandis oma sisemuses läbi instruktsioone, mille täideviimiseks oli eelmisel sajandil vaja palgata viieaastase ülikooliharidusega majanduseksperte.

2011. aastal alistas IBM arvutiprogramm Watson mälumängu Kuldvillak valitsevad maailmameistrid, kes olid oma hämmastavate mäluoskuste ja teadmistepagasi kogumiseks aastakümneid süstemaatiliselt trenni teinud. Lisame masinate saavutuste nimekirja ka sünkroontõlke primitiivse vormi. Microsoft demonstreeris 2012. aastal takvara, mis tõlgib reaalajas sujuvalt ingliskeelset inimkõnet hiina keelde. Masintõlke kvaliteet on endiselt inimtõlgi oskustest viletsam ja tõlkeäpardusi tuleb masinal ette ligikaudu iga kümnenda sõna juures, kuid see vigade tase on piisavalt madal, et jutust siiski aru saada.

Microsofti konkurent Google on oma laborites valmis meisterdanud isesõitvad autod. Need masinad panevad järgmise kümne aasta jooksul küsimärgi alla taksojuhtide, bussijuhtide ja veoautojuhtide palkamise vajalikkuse. 3D printerid aga muudavad kardinaalselt ehitustööliste ameti tulevikku – endiselt on tarvis progammeerijaid ja insenere, kuid mitte enam inimesi, kes ehitusmaterjale õigel viisil õigesse kohta paigutavad.

Kas oleme muutusteks valmis?

Advertisements
  1. Mart Laisk
    september 13, 2015, 4:43 p.l.

    Ma ütleks, et mitte ei sea ohtu vaid päästab. Võimalik et tuleb mingi valusam üleminekuperiood, nagu oli pärast aurumasina leiutamist, aga see möödub ruttu. Ilmselgelt toimub mingi aja jooksul muutus ka teise inimese tööd ärakasutavas majanduskorralduses. Või nt maksustakse robotitöö nii kõrgelt, et palk, mis enne maksti töötajale, makstakse nüüd maksuks, mille eest see sama töötaja saab olla ilma tööta.

  2. Kadri
    november 19, 2015, 10:01 e.l.
  3. jaanaru
    november 19, 2015, 10:36 e.l.

    täh vihje eest 🙂

  4. jaanaru
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s