Esileht > noorele teadlasele, uni ja unenäod > Uinuva kaunitari võtted meie laboris

Uinuva kaunitari võtted meie laboris

Oleme Talis Bachmanni laboris päris mitmeid põnevaid unekatseid läbi viinud. Näiteks Juliusega näitasime, et TMSiga õigesse kohta torgates on võimalik unenägude sisukust vähendada. Mihkliga aga õnnestus demonstreerida, et ka visuaalsest ajukoorest võib välja lennutada sügava une aeglaseid laineid, kui vaid TMSi parameetrid hästi valitud on.

Mihkel võttis oma viimase katse videosse ka. Palun vaadake, kui mõnus meie kõigi luksustega hotellitoas magada on! Aeg läheb videos linnutiivul, päriselus aga nähtavast umbes 60 korda aeglasemalt🙂

  1. Bachmann
    november 11, 2015, 8:29 e.l.

    Mõned täpsustavad kommentaarid:
    Mihkli magistritöö oli meil nö stardipauguks NREM une kui valdavalt teadvusetu seisundi kasutamisel TMS abil käivitatud ajuprotsesside uurimiseks (võrdluses teadvuselolekus registreeritud samal moel “provotseeritud” protsessidega). Eksperimendi idee, kasutada tavaliste üksikimpulsside või väga lühiajalise intervalliga paarisimpulsside asemel 100 ms intervalliga kahte impulssi tuli mul seoses maskeerimisteooriaga, mida olen arendanud alates 1980 aastatest. Mõte oli näidata, et teadvuselolekus kutsub esimene TMS impulss esile mittespetsiifilise aktivatsioonilaine, mille tipu saabumisel on pikk (umbes 50-100 ms) latentsiaeg. Oletasin, et seetõttu võiks teise impulsi poolt esile kutsutud vastusprotsess olla ilmekam teadvuselolekus võrreldes teadvusetu olekuga (NREM). Paraku tulemused aga seda ei kinnitanud, küll aga leidsime “kogemata” väga huvitava fenomeni, mida võib tõlgendada kui aeglase unelaine esilekutsumist visuaalse korteksi 100-ms topeltstimulatsiooniga ning sellise laine puudumist uneseisundi puudumisel. Samas ei saa välistada ka seda, et tegemist pole unelainega, vaid teadvusetu oleku markeriga, mis on välistelt tunnustelt sarnane aeglase unelainega. Selle kontrollimiseks peame tegema eksperimendi, kus TMS rakendatakse vegetatiivses seisundis patsiendile, kelle EEG näitab parajasti seda, et aeglase une faas on möödunud ja asendunud teadvuseloleku omaga sarnasema fooni-EEG-ga. Kui siis saame teise impulsi järel unelaine asemel selle lainetuse allasurumise (nagu Mihkli katses ärkveloleku tingimustes), võime väita, et leitud fenomen seostub UNE faasidega. Kui aga ikkagi ilmneb samasugune aeglane laine, on arvatavasti tegemist teadvusetu oleku markeriga sõltumata sellest, kas tegemist on unega või muul põhjusel saabunud teadvusetu olekuga. Samamoodi tuleks võrrelda virge ja üldnarkoosis oleva (nt propofooli- või isofluraani anesteesia) katseisiku aju vastuseid. Kui ka üld-anesteesia seisundis saaksime selle aeglase laine markeri, siis võiksime väita, et meil on teadvusseisundi puudumise marker ja selle allasurumine (teine impulss ei kutsu esile aeglast lainet) oleks siis teadvuse marker. “Ilus roosa fantaasia” oleks näidata, et locked-in seisundi puhul (kus patsient on teadvusel, aga ei suuda sellest raporteerida) teise TMS impulsi järgne laine on samuti alla surutud nagu tavalises teadvuselolekus.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s