Esileht > arvutuslik ajuteadus, inimlikud postitused, tehislik teadvus > Sõbralik tehisintellekt meie laboris

Sõbralik tehisintellekt meie laboris

Tihti ähvardatakse tapjarobotitega, kuid Tartu Ülikooli arvutusliku ajuteaduse laboris mängivad meil täitsa koostööaltid tehismõistused.

Vähem kui aasta eest Nature’is ilmunud artikkel näitas, et tehismõistus suudab ise õppida arvutimänge mängima. Väikse idufirma DeepMind programm õppis ise, kuidas mängu mängida, ilma et keegi talle oleks reegleid öelnud. See tehismõistus saab sisendina ainult ekraanipilti ja punktide arvu. Kõik. Talle pole öeldud, mida selles mängus tegema peab.  See tehismõistus õpib kõik ise. See sama tehismõistus pandi mängima 49 erinevat mängu. Sama algoritm. Enam kui poolte mängude puhul suudab see tehismõistus lõpuks mängida paremini professionaalsest arvutimängijast. Mis sest, et igal juhul alustas see tehismõistus seda mängu üsna tuhmilt. Loogiline – keegi polnud ju talle öelnud, kuidas neid mänge mängida tuleb.

Kui Google ostis selle firma 2014. aasta alguses umbes poole miljardi dollari eest, jäi see silma ka mõnele Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi doktorandile. Meie labori poisid tuhnisid välja DeepMindi artikli 2013. aasta lõpust, kus kirjeldati tehissüsteemi, mis suutis õppida mängima käputäit Atari mänge. Kristjan, Ilya, Ardi, Taivo ja Tambet hakkasid umbes kaks aastat tagasi selle artikliga maadlema – kuidas DeepMind seda tegi? Kui sarnane see on ajule? Kas seda on võimalik järgi teha? Kui Nature’i artikliga sai üles ka kogu DeepMindi süsteemi kood, muutus ülesande püstitus – nüüd tuli lihtsalt leida viis, kuidas oma teadmiste abil seda süsteemi teistmoodi ja uutele probleemidele rakendada.

Meie uurimisgrupi juhil tuli üsna lihtne, aga huvitav idee – panna kaks tehismõistust teineteise vastu mängima. Põnevam pool on see, et me võisime neile tehismõistustele ka anda teistmoodi ülesande – teha koostööd!

Jällegi – me ei kirjutanud kuskile sisse, kuidas koostööd tegema peaks või et üldse koostööd tegema peaks. Me muutsime ainult seda, mille eest tehismõistus punkte saab – punkte ei saagi, aga neid kaotavad mõlemad tehisjumbud, kui pall mängust välja läheb. Vaadake (video vasakult ekraanilt), mis juhtub.

Alguses on nad päris juhmid, siis mängivad mõistlikult ja jõuavad kahe strateegiani: 1) ära üldse palli välja löö – siis ei saa seda ka kaotada, 2) leia parim viis teineteisele palle sööta – vaata videost ca 1:10 peal ja edasi.

Päris lahedad ja teineteise vastu sõbralikud sellid, eks🙂 Meie neile ei öelnud, mida ja kuidas teha, nad ise õppisid selle strateegia.

Meie artikkel, mille esimesed autorid on Ardi ja Tambet, on üleval Arxivis.

Artikli kohta on tutvustus ka meie labori lehel. Oma loo tegi ka Novaator. Ardi ja Tambet rääkisid meie tehissellidest ka Vikerraadio teadussaates Labor.

 

  1. jaanaru
    detsember 22, 2015, 8:12 e.l.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s