Esileht > arvutuslik ajuteadus, tehislik teadvus > Paneme masinad mõtlema?

Paneme masinad mõtlema?

Tehisintellekt – masin, mis mõtleb ja on sama nupukas või isegi nupukam kui inimene. Mäletan, kuidas veel 5 aastat tagasi pidasin antud teemat pigem igavaks, sest tundus, et inimene jääb masinast ettepoole veel pikaks ajaks.

Ja siis järsku kõik muutus – tänu “sügavatele närvivõrkudele” on meil masinad, mis suudavad objekte ära tunda inimesest paremini; meil on isesõitvad autod; meil on oht, et tehismõistus võtab ära meie ja me laste töö.

Järsult on tehismõistus meile kannule jõudmas. Või mitte?

Ilmselt viimaste aastate kõige tähelepanuväärsem läbimurre on arvutiprogrammid, mis suudavad ise palju erinevaid arvutimänge mängima õppida. Kuid ärge muretsege – tegelikult on neid läbimurdeid olnud palju. Tambet võttis eelmise aasta läbimurded tehisintellekti vallas kokku Novaatori veergudel, Bloomberg kirjutas oma ülevaate ja MIT Technology Review ka. Pisut akadeemilisem ülevaade on Future of Life blogis. (Tänud Kristjanile ja Tambetile viidete eest!)

Sirvige pisut! Ilmselgelt oleme järsku inimkonnale tehisintellektile sammu lähemale astunud. Ka Eesti idufirmad on hakkamas aru saama, et kasutades tehisintellekti algoritme, on võimalik vähendada töökulusid ja pakkuda innovaatilisemaid tooteid. See on vahva! Eesti võikski ju olla üks tehisintellekti toodete inkubeerimise koht!

Meie Tartu väike labor on ka tegemas oma esimesi harjutusi tehisintellekti vallas, esimesest artiklist juba kirjutasin, sellest sai vorbitud ka populaarteaduslik artikkel Robohubi veergudele.

Ega meil illusioone pole – tehisintellekti valdkonnas on hetkel päris tihe rebimine! Iga nädal ilmub kümneid uusi olulisi artikleid, uued artiklid viitavad peamiselt sama aasta artiklitele. Ma pole nii tihedas valdkonnas veel töötanud!

Kas meil on ruumi, kas meil on võimalust kaasa lüüa? Miks üldse keskenduda sellisele tehismõistuse võistumõistmisele?

Minu motivatsioon on see, et uurides masinaid, mis on targad, mõistame rohkem ka aju kohta.

Näiteks sügavad närvivõrgud tulid arvutiteadusest, kuid nad on visuaalse taju mudelitena paremad kui need mudelid, mida ajuteadlased ja psühholoogid pool sajandit treinud on. Ma ei praali: Di Carlo grupi teadurid võrdlesid seda, kuivõrd hästi erinevad mudelid suudavad ennustada ahvikeste teatud ajupiirkondade aktiivsust ja polnud kahtlustki – sügavad närvivõrgud ületasid teiste mudelite täpsust, suurelt. Seda sama on näidatud ka fMRI andmete puhul, korduvalt.

Aga teistpidi on motivatsiooniks ka see, et kasutades teadmisi aju kohta, saame ehk luua veelgi intelligentsemaid masinaid. Praegused tehismõistuse saavutused on muljetavaldavad, kuid tehismõistusega vestlus on sama igav kui 13-aastase ukraina päritolu teismelisega. Tahaks, et see vestlus oleks põnev nagu mu kaheaastasega või nagu mõne haritud inimesega. Jällegi – olen teadlik, et konkurents on karm ja et eks teised üritavad ka ajust inspiratsiooni saada, et putitada tehisintellekti algoritme. Näiteks Prof. Gary Marcus on avalikult praalinud, et tal on inimmõistusele lähemale liikuvad algoritmid …

Aga no mis seal ikka, eks me üritada võime ju ikka.

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s