Esileht > inimlikud postitused, uni ja unenäod > Raadiojuttu: miks me magame?

Raadiojuttu: miks me magame?

Me magame maha umbes ⅓ oma elust. Arvatavasti pole ma ainus, kes on endale vahel, kui uni tuleb segama hea raamatu nautimist või kirjatöö lõpetamist, esitanud küsimuse, miks on tarvis magada. Mida see meile annab? Ja me teame, et kui me üritame unele käega lüüa ja näiteks filmi lõpuni vaadata, hommikuni linateost nautida, kõik kolm “Sõrmuste isanda” osa endasse imeda, siis oleme järgmisel päeval tööl väga ebaefektiivsed, meil on uni. Me oleme unised, vastikud ja kergemini ärrituvad. Miks?

Võiks ju pakkuda, et uni on puhkuseks, aga sel juhul võib küsimust täpsustada: miks ei saa puhata lihtsalt rahulikult lesides, just seal teleka ees – miks on tarvis vajuda unne, vaimselt keskkonnast kaduda, olla teadmatu ümbritsevas toimuvast? Me teame, et magamise ajal on aju väga teistmoodi olekus kui ärkveloleku ajal. Miks on tarvis sellist erilist ajuseisundit? Miks me magame?

Pakutud on mitmeid funktsioone, näiteks et …
Uni on üksikneuronite puhkuseks!
Une ajal puhastatakse aju mürgistest jääkproduktidest!
Uni on see hind, mille me maksame aju plastilisuse eest!
– seotud küsimus on see, kas unenägudel on mingi otstarve

Arutasin Priit Ennetiga nende pakutud funktsioonide üle Vikerraadio saates Labor. Vestlus kõlab kohe pärast sõber Mihkel Kama kommentaari selle kohta, kuidas noorteadlasi nutikamalt rahastada.

  1. Mart Laisk
    veebruar 22, 2016, 8:14 p.l.

    Kas me unes mitte ei loo oma homset päeva. St kui võrd meie otsused sünnivad pigem alateadvuses, siis, unes “mängides” läbi möödunud ja lsaks võimalikke saabuvaid arenguid (kuna unes on superpositsiooniline homne meile käsiteldav), me otsustame, kuhu homse superpositsioon kollabeerub, st mis saab võimalikust tegelikuks.

  2. jaanaru
    veebruar 23, 2016, 6:48 e.l.

    Teaduslik tõendusmaterjal sellist spekulatsiooni ei toeta🙂

  3. Mart Laisk
    veebruar 23, 2016, 9:56 e.l.

    Kas sel suunal on mingeid uuringuid kuskil tehtud? Või üldse töötatud hüpoteesiga, et teadvus on reaalsuse superpositioon?

  4. Krista
    veebruar 25, 2016, 4:15 p.l.

    Aga kui läheneda praktilise külje alt, siis…võiks uurida piisavalt magamata inimese ajus toimuvat; täpselt nii, nagu sa tabavalt kirjeldasid käitumuslikke muutusi. Võib olla ongi uni vaid keha eneseregulatsiooniks vajalik?

  5. jaanaru
    märts 5, 2016, 11:26 e.l.

    @ Mart – igasugu kummalisi hüpoteese on teadvuse kohta olnud. kõige tuntum vastav teooria ehk http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1571064513001188
    @ Krista – päris palju on seda uneta aju uuritud🙂

  6. Krista
    märts 7, 2016, 12:03 p.l.

    Jaan, ma ei mõelnud ainult uneta aju, vaid ka kogu kehas samaaegselt toimuvaid protsesse, aga sellised uuringud läheks vist väga keeruliseks ja poleks teostatavad. Mõnel juhul siiski tundub mulle, et keha võiks vaadelda tervikuna.
    (Näiteks on huvitav, miks inimene on unine ja tunneb end väsinuna, kui on madalrõhkkond ja virge ning aktiivne kõrgrõhkkonna ajal. Kas keskkonna rõhu mõju kehale on määrav, või on see kuidagi seotud sünapsite suurusega?
    Võib olla sa tead uuringuid, mis on sellele küsimusele juba vastuse andnud ja oskad öelda?)

    Kuigi kõige põnevam on une puhul unenägude nägemine, mis on justkui teadvuse loomine teadvusetuse sees, on see valdkond vist ka kõige keerulisem uurida, et hüpoteesidest kaugemale jõuda?
    Me ei tea, miks meil on teadvus. “Miks meil on unenäod” on küllaltki sarnane küsimus.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s