Afantaasia

Helesinine koerake lendab luuavarrel üle tiigi – kas see lause tekitas Sus kujutluspilte? Kui ütlen: “meenuta oma eilset õhtupoolikut“, siis kas Sul tekib kujutluspilte sellest? Kui mõtled oma lemmiklaulust, siis kas justkui pisut kuuleksid seda (suudad selle kuulmist ette kujutada)? Kui kõigil juhtudel oli vastus ei, siis Sa oled minu jaoks põnev inimene!

Hiljuti oli meil laboriseminaril umbes taoline vaidlus (nagu ikka, algas kõik väitlusest teadvuse teemadel):

(Mu eesmärk pole seda vaidlust sõna-sõnalt tõetruult esitada, seega vabandan kohalolnute ees)

Mina: “No, aga kui Sa loed raamatust lugu, siis Sul tekivad ju kujutluspildid? Kuidas see stseen välja näeb, kuidas raamatu kangelane puu otsast lõvile kaela hüppab …”

Dr X: “Ei teki, mis udu Sa ajad, loen raamatut”

Mina: “Nii et sõna, sõna, sõna, sõna, aga ei mingit tajupilti”

Dr X: “sõnad jah”

Mina: “Jabur! Aga kujuta ette, et istud parajasti meie labori katsetoolis ja teed seal katset, kus uuritakse teadvustamist! Sa näed ju vaimusilmas arvutiekraani, seina, ehk meie masinaid?”

Dr X: “Esiteks, sellisest idiootsest katses ma küll osa ei võtaks. Ja teiseks, ma võin sellest küll mõelda, aga tuhkagi ma ei näe. Kolmandaks, mis imeasi see vaimusilm on?”

Mina: “Vaimusilm on tõesti kummaline sõna. Aga ärme kaldu teemast kõrvale – Sa oled robot! Mõni ime, et Sa aru ei saa, mis see teadvus on!”

Dr X: “Ega Sa ise ju ka ei saa!”

Dr Xi viimane märkus oli hea. Aga antud juhul olulisem: tegelikult ta ei pruukinud olla robot. Firefoxi looja ja Facebooki direktor Blake Ross on kirjutanud fantastilise loo afantaasiast – oma loo sellest, kuidas ta aru sai, et tal on midagi puudu – et tal ei teki automaatselt või tahtlikult kujutlusi … ja kuidas ta mõistis, et teised kõik (peaaegu kõik) suudavad seda:

I have never visualized anything in my entire life. I can’t “see” my father’s face or a bouncing blue ball, my childhood bedroom or the run I went on ten minutes ago. I thought “counting sheep” was a metaphor. I’m 30 years old and I never knew a human could do any of this. And it is blowing my goddamned mind.

Lugu on fantastiline, aitäh Tambetile viite eest. Kui tekitab huvi, võid ennast testida siin.

 

 

 

  1. aprill 29, 2016, 7:36 e.l.

    Et siis kohtusid visuaalselt ja sõnaliselt mõtlev inimene?

  2. jaanaru
    aprill 29, 2016, 7:38 e.l.

    See eristus pole nii lihtne: ainult ca 1-2% inimestest mõtlevad ainult sõnadega.

  3. aprill 29, 2016, 7:38 e.l.

    Minu kujutluses tekib üle tiigi lendava koerakese tunne. Pilt muidugi ka.

  4. jaanaru
    aprill 29, 2016, 7:43 e.l.

    🙂 tere tulemast klubisse

  5. Krista
    aprill 29, 2016, 8:34 e.l.

    Kujutlusvõime on kummaliselt erinev meil kõigil. Kirja pandut ja maailma üldse tõlgendame samuti väga erinevalt. Ometi jääb meid saatma veendumus, et kõik saavad asjadest samamoodi aru, nagu me ise. Väga raske on mõelda, et kellegi teise maailm just siinsamas sinu kõrval on täiesti erinev, täiesti teine maailm.
    Puutusin sarnase tundega kokku mõned aastad tagasi, kui vestlesin ühe disaineriga. Tema väitis, et suudab kujutluses näha asju kolmemõõtmelisena. Ta võib mõelda mingile esemele ja seda oma kujutluses ringi pöörates näha selle kõiki külgi. See oli mulle suur üllatus.
    Minu kujutlus töötab nagu vaataksin filmi.
    (Ps. See ei takistanud mul siiski kooli ajal skulptuuris osav olla😉 )

  6. Bachmann
    aprill 29, 2016, 9:07 e.l.

    Mäletan ühte oma vestlust ajast, mil 1990ndate teises pooles Inglismaa ülikoolis töötasin. Kirjeldasin kolleegile prof. Y-le seda, kuidas ma ette kujutan (st kujutluses visualiseerin), mismoodi teatud ajusüsteemid taju loomisel töötavad. Tema kommentaar oli umbes selline: “..really?! now I see how you do it in science”😉.
    (Aga teema zombistumisvõimalustest sel seminaril algaski Dr. Z palju ülekorratud “manitsusest”, et juhul kui me paneme silmad ja kõrvad kinni ning oleme kottpimedas ruumis teki all ei tähenda see seda, et meil visuaalset teadvust üldse ei ole. Nägemused/kujutlused ilmuvad teadvusse ka siis, kui vahetut visuaalset sensoorset sisendit ei ole. Teevad seda spontaanselt nägemismälust sisu ammutades, teadliku tähelepanu poolt juhitud kujutlusprotsesside kaudu jmt.)
    Usun samuti, et meie klubi liikmeskond on väga suur samas kui Dr X klubisse kuuluvad üksikud äravalitud.

  7. aprill 29, 2016, 12:03 p.l.

    Mu arust tuleks eristada veel ka audiaalset ja sõnalist mõtlemist. St audiaalselt mõtlev inimene kujutab keskkonda täpselt samuti tervikliku audiopildina ette, nagu visuaalne mõtleja nähtava pildina. Olen seda kohanud muusikutest kundede puhul ja nt Erki-Sven Tüür näeb tema oma sõnade kohaselt kõigepealt teost pildina, mis on tühi (misiganes see ka on) ja hakkab siis tühje kohti helidega täitma.

  8. aprill 29, 2016, 1:20 p.l.

    Mulle meeldis eriti see koht:

    Imagine your phone buzzes with breaking news: WASHINGTON SCIENTISTS DISCOVER TAIL-LESS MAN. Well then what are you?

    No matter how many asses I inspect, I still can’t believe you’ve all got tails.

  9. endel
    aprill 29, 2016, 3:01 p.l.

    Voib-olla see pole nii dihhotoomiline. Arvatavasti on ka teine äärmus, kellel on eriti hea kujutlusvoime (eideetikud? skisofreenikud?) Ja enamus inimesi kuskil keskel.
    Ja ma eriti ei usu, et see teadvusega tüüpe zombidest eristaks. Zombi aju voib ju ka manipuleerida igasuguste keskkonna mudelitega ja genereerida kauneid verbaalseid kirjeldusi selle kohta.

  10. jaanaru
    aprill 29, 2016, 3:03 p.l.

    jah, tegu on spektrumiga (nagu ikka)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s