Esileht > ajuteadus, viited > Ennustav töötlus siin- ja sealpool piiri

Ennustav töötlus siin- ja sealpool piiri

Aju ei ürita ümbritsevas keskkonnas toimuva põhjal luua mudelit maailmast, vaid vastupidi – aju järeldab juba olemasoleva mudeli põhjal, mis parajasti ümbritsevas keskkonnas toimub. See mudel põhineb mälusisudel ja teeb pidevalt ennustusi selle kohta, kuidas meid ümbritsev keskkond olema ja muutuma peaks.

Ennustava töötluse teooria on viimastel aastatel muutunud ajuteaduses väga popiks. Tema abil üritatakse muuhulgas selgitada ka skisofreeniat ja autismi, unenägusid ja platseeboefekte. TÜ psühholoogia magistrant Martin Kolnes avaldas hiljuti Sirbis vahva artikli “Ennustav kodeerimine pretendeerib kõikehõlmava ajuteooria tiitlile“, kus selgitab, kuidas ennustava töötluse teooria võimaldab paremini mõista emotsioone. Mul on hea meel ka selle üle, et artikli esimene versioon valmis lõputööna minu kursusel “Valik teemasid tänapäeva ajuteadusest”, mille pidasin sügissemestril Tartus.

Minu enda kokkupuude ennustava töötluse teooriaga on rohkemat kui vaid pinnapealne – koos Renate Rutiku ja teistega avaldasime hiljuti töö, milles uurisime üht seika, mida ennustava töötluse teooria vajaks, et olla relevantne ka teadvuseteaduse jaoks. Nimelt peaks ennustava töötluse teooria kohaselt eelnev kogemus (ennustused) mõjutama teadvustamist varakult, enne kui stiimul teadvusesse jõuab. Seda tööd alustasime umbes 6 aastat tagasi, aga lõpp hea kõik hea: töö avaldati hiljuti.

Igal juhul on see teooria üsna õhku täis – vähe on veel konkreetseid fakte, mis aitaksid seda teooriat täpsemalt mõista. Käisin ka Frankfurdis ühel väikesel konverentsil asjade üle nuputamas, aga ega palju targemaks ei saanud. Kindel on see, et uurime ennustava töötluse teooriat ka siin Eestis edasi!

 

Rubriigid:ajuteadus, viited
  1. Endel
    mai 19, 2016, 5:28 p.l.

    Ma küll ei usu, et aju „ei loo” mudelit keskkonnast vaid ainult kasutab „olemasolevat” (kelle loodud?) mudelit.
    Aga üldse jääb natuke arusaamatuks, mida mõeldakse selle uue ja huvitava „ennustamise teooria” all. Ennustamist ilmselt mitte. Aju uurimise ajaloos on väga palju igasuguseid ennustamisega seotud teooriaid ja mudeleid, alates kasvõi Ivan Pavlovi koertest. Sissejuhatuseks oleks hea teada, kes selle uue teooria välja mõtles ja mis alus tal selleks oli.
    Minu meelest ei saa ennustamine olla mingi väga üldine või põhiline aju funktsioon (aju kui „ennustusmasin”). Minu arvates on üsna elementaarne tõde, et aju funktsioon on käitumise juhtimine ja ükskõik mis sorti ennustamine on üks abivahend selle funktsiooni täitmisel. Jeff Hawkins vist arvas, et ajukoor on midagi ennustusmasina taolist, mida siis ülejäänud aju kasutab keerulises keskkonnas tegutsemiseks. See on huvitav, aga ei tea, kui õige see on.

  2. jaanaru
    mai 20, 2016, 6:26 e.l.

    eks teaduses loetakse ikka tibusid 30 aasta pärast🙂 aga muidu nõus, et peamine funktsioon on “käitumise juhtimine”, lihtsalt ennustamine aitab seda palju efektiivsemalt teha (vt nt Clark, 2016 pikk raamat sel teemal)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s