Arhiiv

Archive for the ‘muu sodi’ Category

öised graafikud

märts 16, 2009 Lisa kommentaar

lihtsalt märkuseks: hetkel on kohalik aeg 22.00 ja meie labori neljast doktorandist on hetkel veel laboris 3 (ja mina pole see puuduv üks). päris tubli töö!

update: kell saab kohe 22.30 ja kohal endiselt kolm neljast. nüüd üks kohe annab alla ja vantsib oma uue kodu poole (enamus blogilugejaid tunneb seda vantsijat). siiski, üsna tubli töö!

Advertisements

Imeline taju pettev kaarditrikk

veebruar 28, 2009 2 kommentaari

taaskord 6nnestus leida yks v2ga kena video selle kohta, milline meie teadvustatud taju tegelikult on –

otse loomulikult youtubes – http://www.youtube.com/watch?v=voAntzB7EwE

vaadake video kindlasti l6puni, kuna seal on triki selgitus ka!

Rubriigid:muu sodi

uus on hästi unustatud vana

veebruar 23, 2009 7 kommentaari

täna, nagu igal esmaspäeval, oli meil journal club. täna oli tore see, et Prof. Wolf Singer isiklikult oli ka kohal. tema on endale vaatamiseks ja tutvustamiseks valinud muidugi Nature ja Science’i artiklid. otse loomulikult – kes talle seda keelata saaks. igal juhul tutvustas ta täna ühte detsembris ajakirjas Nature ilmunud tööd ning oli pisut nördinud, sest teadis öelda, et samu tulemusi on juba 30-40 aastat tagasi näidatud – tegelikult oli selle töö juures uus ainult meetod (two-photon calcium imaging). hämmastav, et nõnda kehva mäluga inimesed Naturesse jõuavad, aga tegelikult on ilmselt tegu noorte autoritega, kes lihtsalt polnud töödest teadlikud … mis on muidugi nende probleem ja reviewerite praak, et töö siiski läbi lasti – vanu töid peab teadma, et teha midagi uut (kindlasti on nii mõnelgi lugejal põhjusega muie näol: “look who’s talking”). nagu ka professori järeldus – “things just get completely forgotten”. siiski, hoolimata mitme südika noore tagantutsitusest, et ajakirja vastav kommentaarkiri kirjutada, ei ole professor nõus oma aega mineviku meeldetuletamise peale kulutama. “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta” – Juhan Liiv. (Antud juhul oli küll pigem “Kes minevikku ei mäleta, publitseerib oma tööd Nature’is ja on seega tehtud mees”)

Rubriigid:muu sodi

juhtub ka parimates peredes

veebruar 19, 2009 1 kommentaar

täna pidas meile loengut EEG sagedusanalüüsist Eugenio Rodriguez. kõva vend, sest publitseerinud EEG-sünkronisatsiooni kohta nii Natures kui ka Nature Reviews Neuroscience’is. ühesõnaga oma ala tegija. elab mul siin allkorrusel. igal juhul rääkis ta lõpuks ühe õpetliku loo. ta töötas koos ühe teise tuntud aju-uurijaga (Varela), kellega koos ükskord avastasid, et teatud visuaalse ülesande juures on kaks sagedusriba (ütleme siis 12 Hz ja 40 Hz) alati koos baseline’ist erinevad, aga nii, et üks on rohkem aktiivne ja teine vähem. ja niimoodi alati, vastupidiselt ja korraga. äge tulemus! kirjutasid artikli kokku ja saatsid Nature Neuroscience’isse … kust vastati eitavalt. Tulemus oli ikka äge, niisiis saatsid Current Biologisse … kust vastati eitavalt. autorihärrad olid väga pahased: selline tulemus ja sellised negatiivsed otsused.

kunagi hiljem koolitas Eugenio parajasti ühte uut EEG-teadlast ja tutvustas talle samade katseandmete peal Matlabi funktsioone, kui ta kogemata ühe käsu lõppu semikooloni panemata jättis, mistõttu arvutus otse ekraanil toimus. koheselt oli näha, et arvutusjadades liigub mingi imelik muster. ilma pika jututa: esialgsed tulemused olid “total crap” – ühe algselt kahe silma vahele jäänud pisivea tõttu olid tekkinud kunstlikud sünkroonsused ja suhted kahe sagedusriba vahel. niisiis oli väga hea, et tulemusi publitseerida ei lastud. oluline on aga märgata, et inimesed, kes otsustasid avaldamise või mitteavaldamise vahel, ei teadnud sellest pisiveast ja ei saanud sellest ka kuidagi teada – ühesõnaga seekord läks lihtsalt õnneks. kui Eugenio poleks kogemata neid samu andmeid selles situatsioonis hajameelse trükivea tõttu vaatama sattunud, poleks ta kunagi teadnud, et tulemused on artefaktid, jura. ilmselt oleksid nad hiljem ka avaldatud saanud. siit ka hoiatus: seda sama võib olla juhtunud paljudes töödes, kus analüüsimeetodid on keerulisemad kui inimaju neid hoomata suudab. eriti ohtlikud on seejuures vead, mis toimuvad analüüsi algetappidel, analüüsiks valmistudes, kus jääb mingi pisidetail märkamata nagu kirjeldatud juhul – hiljem võetakse need algtöötluse läbinud andmed käsitlusele nendes kahtlemata ja nende põhjal kõiksugu arvutusi tehes. probleem sünkronisatsiooni ja ostsillatsioonide uurimise juures on see, et “you get always some results”. seega: usalda, aga kontrolli!

Rubriigid:ajuteadus, muu sodi

tähelepanekuid õhtutundidest

veebruar 18, 2009 1 kommentaar

kell on kohaliku aja järgi pool 9 õhtul ja labor peaaegu täis – üks lahkus 2 minutit pärast kaheksat, teine 3 minutit tagasi, kolmas kirjutab selle postituse ära ja hakkab siis vaikselt minema, neljas ja viies arutavad veel uurimistulemusi ja ei näita õhtulemineku nägu. Yusuf jalutab muidugi ka ringi, ükskord oli tal isegi punane tuluke peas. see on nüüd katki läinud. tundsin talle kaasa ja lootsin, et tuluke peagi korda tehakse. eks homme võistleme jälle “kõige hilisema kojumineja” tiitli peale.

Rubriigid:muu sodi

miks teha ajuteadust Frankfurdis?

veebruar 10, 2009 2 kommentaari

õnnestus täna lõunalauas istuda koos Prof. Singeri ja Prof. von der Malsburgiga. sain teada mitu huvitavat seika:

– juba sel suvel tuleb instituuti juhtima geeniuseks peetav Pascal Fries, kes toob kaasa ka osa oma Hollandi tiimist

– suve lõpuks peaks jõudma ka Gilles Laurent, ajuteaduse heavyweight, kes tuleb MPIsse ära Caltechist!!

– on tõsiselt arutamisel Tononi toomine Frankfurti (vastavaid läbirääkimisi on juba peetud). Tononi on hämmastavate teadmistega isiksus (teinud katseid molekulaarbioloogiast kognitiivse neuroteaduseni), kelle seiklusi oleme siin blogis juba kajastanud ja kes uurib korraga lausa kahte suurt probleemi – miks me magame ja mis on teadvus – ning kes on nii teadvuse- kui ka uneuuringutes hetkel maailma tippnimi.

pole vähimatki kahtlust, et kui Tononi 2010 peaks Frankfurti saabuma, siis on just Frankfurdis maailma kõige tugevam teadvuseuuringute keskus (Tononi, Melloni, Singer). mida oskaks veel soovida? ehk seda, et keegi mulle paar head ideed annaks, kuidas teadvust uurida, nii et me tema kohta midagi uut teada saaksime!?

Rubriigid:muu sodi

Ringberg: mõned pärlid

veebruar 9, 2009 Lisa kommentaar

kuna meil on täna olnud kokku 9 tundi tapvat diskussiooni, siis olen ma mõistetavatel põhjustel üsnagi väsinud. toon esile mõned pärlid ja olulistest asjadest räägin hiljem:
– meie grupist võtavad osa ka Prof. Singer ja Prof. von der Malsburg (kes teab, see teab, aga ühesõnaga väga olulised tüübid), kes omavahel väga tihti vaidlevad ja teineteise kallal norivad. vaatamisväärsus omaette.
– esimene neist rääkis täna muuhulgas grupile ka sellest, kuidas ta kunagi LSD’d proovinud oli ja mis juhtus (“Beethooveni seitsmes sümfoonia maitses nagu kaneel”)
– samuti selgus, et sama professor oli ennast ükskord lennukis hulluks pidanud, kuna nägi roomavat vähki. et endale lõpuks selgeks teha, et ta ei ole hull, läks ta ja katsus vähki – oligi vähk, roomas … lennukis
– koht ise on üks loss, asub mäetipul, on ümbritsetud mägedest, mis on hetkel lumised, taamal on suur järv, mille peal kerge jääkirme, õuel on isegi stiilne lumememm. päike silitab lumevaipa lossi katusel ja kõik on maagiline. vaikus, tähed, lumi, teadus.
– mõned pildid:

minu uberik paremal

minu uberik paremal

 

nojah, päiksega oli ikka kenam

nojah, päiksega oli ikka kenam

Rubriigid:muu sodi