Esileht > huvitavad küsimused, visuaalsed illusioonid > Pöörleva tantsija illusioon

Pöörleva tantsija illusioon

Mõni aeg tagasi levis internetikeskkonnas kena illusioon pöörlevast tantsijast või täpsemalt tema siluetist. Kena selle illusiooni juures oli nii tantsija (siluet) ise kui ka see, et vahel pööras ta ühtpidi ja vahel teistpidi. On ju kena, vaata ise:

Spinning_Dancer

Kellegi eksliku ja eksitava mõttearenduse tõttu lisandus kenale illusioonile ka kole lugu sellest, kuidas ühele või teisele poole pöörlemine näitab midagi vaataja ajupoolkerade suhtelise kasutamis(kõlblikkus)e kohta. (Ära) Loe seda jama näiteks siit.

Tegelikult on tegu lihtsalt hea näitega sellest, kuidas meie aju mitmetähendusliku tajustimulatsiooni korral üritab maailmast aru saada ja parimat interpretatsiooni ka teadvustada. Huvitav on sellegi poolest see, et on inimesi, kes näevad tantsijat pöörlemas ühes suunas ja ka neid, kes näevad teises suunas. On inimesi, kes suudavad näha, kuidas tantsija pöörleb ühele või teisele poole ja neid, kelle jaoks tantsija jääbki ühele poole pöörlema. Põnev on ju ka see, et tantsija pöörleb alati teadvuses korraga ühele poole, ehkki mõlemad interpretatsioonid on korraga võimalikud. Enamus inimestest näeb tantsijat pöörlemas päripäeva. Kuidas seda selgitada? Selle “päripäevasuse” efekti põhjuse üle on põhjalikult arutatud postituse kommentaarides.

Mida näed Sina? Kas suudad tantsija pöördesuunda oma tahtmise järgi muuta?

Kommentaaride alt leiab ka väga meie lühikese aga väga toreda internetikatse tulemused – uurisime, kas see, kummale poole tantsija ühe või teise inimese jaoks pöörleb, on selgitatav sellega, kas vaataja on parema- või vasakukäeline. Tulemused 50 osavõtnuga viitasid sellele, et nende kahe vahel seost ei ole. Aga eks küsime ja uurime edasi! Aitäh kõigile osavõtnutele!

  1. MiuMiu
    oktoober 16, 2009, 7:43 p.l.

    Kas selle illusiooni puhul mängib rolli binokulaarne nägemine? Mind huvitav eelkõige see, et kui katses osaleb ühe vigastatud silmaga KI, kas ta suudab muuta kuju “pöörlemissuunda”? Kui mitte, mis on seletusmeehhanism?
    Mina näiteks kõike oma katsete puhul pole suutnud, näen ainult kellaosutiga samas suunas seda tantsijat pöörlemas.

  2. Jaan
    oktoober 16, 2009, 7:44 p.l.

    binokulaarne nägemine pole selle illusiooni jaoks keskne – igaüks võib proovida silueti pöörlemissuunda muuta ja kui see välja tuleb, siis seda proovida ka ühte silma kinni hoides. Minul toimib see probleemitult mõlema üksiku silmaga, mis juba tõendab, et binokulaarset nägemist pole tarvis (või siis olen ma mutant … proovigu teised ka).
    MiuMiu – soovitan fokusseerida tantsija “õhus olevale” jalale ja täisprofiili hetkel kujutada suunavahetust, mul see “nipp” toimib (nii et võin ta teadvuses ka “edasi-tagasi” liikuma panna).
    muidu on tegu väga ilusa visuaalse illusiooniga, kus taaskord näeme, et teadvus tekib ajus 🙂 ja ärge seda jama uskuge, et see midagi parema-vasaku ajupoolkera kohta ütleb. asjalik tekst koos mõningate katseandmetega (mis näitavad, et enamus inimesi näevad kuju pöörlemas kellaosuti liikumise suunas) on selle illusiooni kohta leitav Michael Bachi kodulehelt – http://www.michaelbach.de/ot/sze_silhouette/index.html

  3. Bachmann
    oktoober 16, 2009, 7:44 p.l.

    Selle ambivalentse dünaamilise tajuinterpretatsiooni puhul võib alguses võtta aega, enne kui pöördumisefekt tekib. Seejärel on see lihtsam (ja nagu Jaan mainis, ei vaja binokulaarsust). Minul endal õnnestus esimest korda suuna reversioon teatud “sõlme” jäsemete liikumises ette kujutades (ilmselt sarnaselt sellele, mida hr Aru kirjeldas). Tähelepanu tasuks meil kõigil pöörata ehk ühele huvitavale kaasnähtusele, mida kogeme variandi vahetumise hetkel (kui see muidugi peale minu ka teistele sellisena tundub): sel hetkel tundub, et “vaim” või aju või keha peaosa teevad läbi midagi suurema jõupingutuse või energiatarbimise taotlist. Subjektiivne tunne siseaktivatsioonist hetkeks suureneb. Huvipakkuv võiks olla, kas see on teadvusliku pöördumise tagajärg, selle eeldus (nt aktivatsioonipuhangu tarvilikkuse tõttu või lihaskomponendi kaasamise tarvidusest tulenev) või juhuslik kokkusattumus. Või siis lihtsalt illusoorne mulje, mis kaasneb visuaalse pöördumisefektiga.

  4. Jaan
    oktoober 16, 2009, 7:45 p.l.

    “sel hetkel tundub, et “vaim” või aju või keha peaosa teevad läbi midagi suurema jõupingutuse või energiatarbimise taotlist. Subjektiivne tunne siseaktivatsioonist hetkeks suureneb” . nõustun, väga täpne kirjeldus ja väga huvitav tähelepanek, millele selgitust ei oskagi esialgu pakkuda.

  5. Liisa
    oktoober 16, 2009, 7:45 p.l.

    Minul muudab tantsija suunda siis, kui pilgu korraks kõrvale suunan (vasakule või paremale). Ja suunda muudab vahel ka siis, kui teen Jaani soovituse järgi: jälgin silmadega õhusoleva jala liikumist kuni täisprofiilini- seega koondan oma pilgu liikumist vasakule või paremale. Oskab keegi öelda, kuidas see seos pilgu pööramise ja suunamuutuse vahel seletatav on?

  6. ökul
    oktoober 16, 2009, 7:45 p.l.

    Liisa: Kahjuks keegi kindla peale ei tea. Võimalusi: (1) pilgu pööramine muudab aktivatsiooniseisundit ajus ja see omakorda toob esile hetkel allasurutud variandi, (2) suunataju ühe versiooni rõhutamine turgutab või väsitab ühe versiooni tajumiseks vajalikke ajuprotsesse rohkem kui teise omi koos tõlgenduse muutumise tulemustega, (3) pilgu muutmine käivitab ruumitähelepanu protsesse ja need viivad uue tõlgenduse teadvustatud tajuni. Nii võiks veelgi jätkata. Aga kahjuks on see kõik liiga üldine, spekulatiivne ja ilma empiiriliste andmeteta. Samas on ilmunud relevantseid töid, kus fMRI, MEG ja EEG meetoditega on uuritud ambivalentsete kujutiste taju ajuneuronaalseid aluseid. Kui eeldada, et pöörlev baleriin pole midagi erilist (eriti psühholoogilise tajufenomeni mõttes) ning esindab ambivalentsete kujutiste /sama füüsiline stiimul võimaldamas alternatiivseid teadvuslikke tõlgendusi/ klassi, siis nende mainitud tööde ülesotsimine annab natukene sisukama vastuse (ehkki mitte lõpliku). Parietaalkorteks ja korteksi otsmikusagarad on kindlasti olulised. Võimalik et ka eesmised silmaväljad otsmikusagarates.

  7. ökul
    oktoober 16, 2009, 7:46 p.l.

    … seda just oimu- ja kuklasagara keskustesse tagasisuunatud protsesside rakendamise mõttes. Madalamal tasemel on sarnasem sisendsignaalide töötlus, kõrgemal tasemel võistlevad suurte kattuvate retseptiivväljadega erinevad tõlgendusühikud, millest mõlemad korraga ei saa aktiivselt töötada (sarnaselt Desimone’i jt teooriale). Silmaaktiivsus või muud jõupingutused ja vaimutrikid sunnivad aktivatsiooni üle minema ühelt kõrgema taseme gnostiliselt ühikult (nt kellaosuti suunas pöörleva kuju tõlgendust kandvalt) teisele (nt vastupidises suunas pöörlevat kuju esindavale). Madalamal töötlustasandil on mõlema variandi puhul e-v samade ühikute aktiivsus; kesktasemel, mis kodeerib ruumi sügavussuhteid ja liikumist on osaliselt erinev aktiivsus; kõrgemal tasemel on üks või teine variant teineteist välistavatest, samade retseptiivväljade pärast võistlevatest aktiivsustest.

  8. Liisa
    oktoober 16, 2009, 7:46 p.l.

    Tänan põhjaliku vastuse eest:)

  9. nodsu
    oktoober 16, 2009, 7:47 p.l.

    A miks ta päripäeva keerutab? Kas sellepärast et päris tantsijad ka päripäeva keerutavad? Või et kõik asjad maailmas rohkem päripäeva käivad? Kas Austraalias päike käib vastupäeva? Kas seal tantsijad ka teistpidi keerlevad?

  10. jaanaru
    oktoober 16, 2009, 7:48 p.l.

    päripäeva näeme teda keerutamas ehk seetõttu, et vastupäeva keerutaja puhul me vaataksime justkui alt (me näeme tantsija “tallaalust”), mis oleks meie (aju) jaoks ebatavaline perspektiiv, st kuna oleme harjunud vaatama inimesi pigem kõrvalt ja ülevalt, siis näeme ka vastavat interpretatsiooni (selgitus laenatud Michael Bachi kodulehelt)

  11. Tonu
    oktoober 16, 2009, 7:50 p.l.

    Tajuotsuse tegemise mudelist lugesin Jaani soovitatud raamatust Peter Dayan http://www.gatsby.ucl.ac.uk/~dayan/papers/dayval08.pdf Kui seda linki ei tohi panna, siis palun kustutada. Saan lihtsustatult aru, et tavaliselt me näeme päripäeva pöörlemist, kuna see on pikaajalise keskmise väärtusena “kasulikum” ennustus kui vastupidine st, et oleme harjunud päripäevasusega.

  12. Jaan
    oktoober 16, 2009, 7:50 p.l.

    linke tohib edastada ikka 🙂 kui keegi pahuksisse satub, siis on see teadlane ise, kes oma peatüki internetti riputab. aga suuremad ninad teevad seda pea iga kirjatüki puhul niigi, sest teaduses on kõige tähtsam, et inimesed vastava teadlase töödele ligi pääseksid – siis nad loevad, mõtlevad, tsiteerivad … (selle raamatu teisigi peatükke on võimalik netist leida).
    ma antud juhul siiski kalduksin pigem enda poolt edastatud selgituse poole, sest see on spetsiifilisem, st ei selgita mitte “päripäevsuse”, vaid “perspektiivi” abil (aga lihtne test oleks kuju teistpidi kallutada, nii et päripäeva pööreldes näeme ta tallaalust – kui sel puhul ikkagi on tihemini päripäeva pöörlemise nägemist, siis on põhjus tõepoolest päripäevsuses per se)

  13. MargusM
    oktoober 16, 2009, 7:51 p.l.

    Kahemõõtmelise joonise tasemel on küsimus nähtamatu piirjoone tõmbamises. Kui isik on külgvaates jalad harkis, siis on jala piirjoone valikust sõltuvalt kaks võimalust:
    1. vasak jalg ees, parem taga
    2. parem jalg ees, vasak taga
    Kui joonis on üleni must, siis puuduva piirjoone lünga täidab mingil viisil vaatleja nägemistaju ja tehtud piirjoonte valikust sõltub 3-mõõtmelisena võimalikuna näiv pöörlemise suund.

  14. Tonu
    oktoober 16, 2009, 7:51 p.l.

    “päripäevasus” paneb ikka perspektiivile ära, vähemalt minu puhul. Monitor tagurpidi keerata on ju lihtne.

  15. endelpoder
    oktoober 16, 2009, 7:52 p.l.

    Jaani refereeritud Bachi seletusest saab teha paar huvitavat jareldust. 1) Selleks, et vastupidist poorlemist naha, tuleb mha kykitada ja ekraani altpoolt piiluda. 2) Peaks olema voimalik teha samast asjast “parem” (maksimaalselt ambivalentne) video.

  16. jaanaru
    oktoober 16, 2009, 7:52 p.l.

    NB: Bachi kodulehelt ka vastava “maksimaalselt ambivalentse” video leiab ( http://www.michaelbach.de/ot/sze_silhouette/index.html )

  17. koogelmoogel
    oktoober 16, 2009, 7:53 p.l.

    MargusM mõte tasub süvenemist. Väga palju on nägemistajus uuritud just kattuvust kui sügavustunnust ja amodaalset “lõpuleviimist” (completion). Võimalik, et domineerima (alguses) jääb see versioon, milles mingi jala eespoolasetsemine tagab harjumuspärasema või antud vaatlejale loomulikumana tunduva versiooni pöörlevast 3D sündmusest tingimustes, kus asi algab näo ja keha eespoole tajumisest.
    Veel. Näiteks paremakäelised kui keerutavad lusikat teeklaasis või panevad midagi pöörlema teevad seda kellaosuti suunas. Neile on ka selles suunas pöörlev baleriin loomulikumat liikumist esitav. Nemad sellest alustavadki. Test: kuidas on vasakukäelistega?

  18. endelpoder
    oktoober 16, 2009, 7:53 p.l.

    Kui me kasutame maks ambivalentset videot (voimalikud perspektiivitunnused on elimineeritud), ja kui vaatajad ikka eelistavad paripaeva poorlemist, siis voiks see naidata, et on olemas mingi aprioorne valmisolek naha pigem paripaeva poorlemist. Arvatavasti selleparast, et reaalses maailmas inimesed poorlevad sagedamini paripaeva. (See vastaks Dayani ja nodsu hypoteesile).

  19. jaanaru
    oktoober 16, 2009, 7:53 p.l.

    kui kellelgi on võimalus seda max ambivalentset videot mingile rahvahulgale näidata, siis võiks ju kiiresti katse ära teha (iga katseisik paneks oma esialgselt nähtud pöörlemissuuna paberilipakale kirja, et ei tekiks mingeid “massivastuse” ja muid kallutusefekte). 20 isikut oleks juba päris hea.

  20. Psühhotudeng
    oktoober 16, 2009, 9:00 p.l.

    Olen vasakukäeline ja pean tunnistama, et olen täheldanud endal kalduvust näha tantsjat liikumas vastupäeva (3 korda olen nö alustanud illusiooni vaatama hakkamist uuelt lingilt ja igakord on ta liikunud vastupäeva). Aga saan tema liikumise suunda muuta (nt pilgu kõrvalepööramisega) ja siis ta jääbki uues suunas liikuma. Seega äkki võib ikkagi olla mingi seos vasakukäelisuse ja kalduvuse vahel alustada illusiooni vaatamist selliselt, et ta hakkab liikuma suunaga paremalt vasakule ehk vastupäeva.

  21. MiuMiu
    oktoober 16, 2009, 11:56 p.l.

    Ma ikka ei suuda seda kuju panna pöörlema vastupäeva. Olen proovinud enamus “nippidest”, mida siit ja sealt olen leinud.

    Mõistan, et siin on kaks võimalust: a) see ei tule VEEL välja või b) midagi on korrast ära. Kui asi on korrast ära, siis a) kas tervete inimeste puhul esineb ka võimalus, et pildi pöörlemissuunda tajutaksegi ainult ühes suunas; b) midagi on ajus mäda. Paneb muretsema. 😀

    Kui mu mälu ei reeda, siis see illusioon oli popp teema neuropsühholoogia loengus S2007. Annelik Kolk spekuleeris tollal, et kõige üldisemalt “on tegu ühe hemisfääri vastava informatsiooni töötluskeskuse neuronide väsimine”. Mind pani muretsema, et miks siis selline kõikuv ümberlülitumise vahel kõikuv latents (nt mõne puhul läheb väga kaua aega) – seega see seletus mind ei rahuldanud.

    Taju tasandil on kindlasti sellel asjal rohkem seletust, et 2D to 3D ja sellest järeldades omapärast metaprotsessid, aga millised ja kuidas…

  22. Psühhotudeng
    oktoober 17, 2009, 7:53 e.l.

    MiuMiu, kas sa seda oled proovinud, et kui oled tantsijat juba natuke aega vaadanud, siis pöörad pilgu Jaani kirjutatud tekstile (nt tantsijast üleval või all) ja hakkad seda lugema (keskendad pilgu korraks tekstile/sõnadele) ja siis püüad vahetevahel jägida, kas tantsija on muutnud või muudab parajasti suunda.

  23. Bachmann
    oktoober 17, 2009, 10:37 e.l.

    Matemaatikute teaduspublikatsioonide autorite hulgas oli BOURBAKI. Tegelikult kollektiiv autoreid, kes sellise nimede tähtedest koostatud autorinime all esinesid. Kuhu ma tüürin: kui blogi lugejate hulgas oleks piisavalt vasakukäelisi, siis saaksime ehk koos teha minipublikatsiooni, milles näitame käelisuse seost tantsijatari pöörlemissuuna esimesena tajutud variandiga. See oleks muidugi naljahõnguline, aga mõned teadusajakirjad viljelevad ka cum grano salis humoorikate lühiartiklite rubriiki (nt ‘Perception’ rubriigis Last not least). Muidugi, et kontrollida kallutatuse efekti (st vasakukäeliste blogilugejate hoiak näha kellaosutile vastassuunalist pöörlemist tänu neile pandud ootusele), peaks siiski katse tegema blogilugejate tuttavatega. Iga blogilugeja näitab vurrtüdrukut mõnele oma tuttavale, kes pole blogi eelnevalt vaadanud ning fikseerib esimesena tajutud pöörlemissuuna ja seejärel inimene raporteerib oma käelisust. Piisava hulga vaatluste puhul tuleks siis ka vasakukäelisi piisavalt. Vaatleksime siis seost käelisuse ja esmase pöörlemisvariandi vahel. Protsentide erinevuse olulisust saaks kontrollida arcsin transformatsioonile järgneva tavalise statistilise testiga. Kes võtab initsiatiivi (1) veebiuurimus korraldada ja (2) andmed kokku koguda? Olen nõus kirjutama artikli esimese drafti.

  24. jaanaru
    oktoober 17, 2009, 11:08 e.l.

    ühesõnaga piisaks sellest, kui sõpru-tuttavaid arvuti juurde kutsuda ja neile näiteks siit – http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/21/Spinning_Dancer.gif (ilma tausta ja muu tekstita) – seda tantsijat näidata.
    küsimus (ilma eelküsimusteta): “mis oli Su esmamulje – kummale poole tantsija pöörleb?”
    vastus üles kirjutada ja juurde märkida ka vaataja käelisus (käelisust küsida alles PÄRAST tantsija näitamist ja suuna küsimist).
    kui olete vastuseid kogunud, siis postitage siia. (võib ka ühekaupa)

  25. jaanaru
    oktoober 17, 2009, 11:24 e.l.

    5 isikut
    vasakukäeline: 1 vastupäeva
    paremakäeline: 1 vastupäeva, 3 päripäeva

  26. Margus
    oktoober 17, 2009, 11:33 e.l.

    2 isikut
    vasakukäeline: vastupäeva
    paremakäeline: päripäeva

  27. Psühhotudeng
    oktoober 17, 2009, 11:36 e.l.

    Mina olen väga innustunud osaleja selles ettevõtmises!
    Vasakukäelisi vastajaid saaks hõlpsasti leida internetist, vastavatest vasakukäeliste “kommuunititest” – Orkuti ja muudest suhtluskeskkondadest, kus on teada isiku e-mail, et test meiliga saata. Küsimus on selles, et kas kaasame ka võõrkeelseid vastajaid, kelle leidmine ei oleks probleem (vastavatest kommunititest). Lisaks saata oma vasakukäelistele tuttavatele. Ja samale hulgale paremakäelistele inimestele võiks testi samuti saata.

    Võin võtta veebiuurimuse korraldamise enda peale, kuid kellegi netiuurimuste vallas asjatundja abi tõhustaks tööd.

  28. Psühhotudeng
    oktoober 17, 2009, 11:38 e.l.

    Heheh, niikaua kui ma oma kommentaari kirjutasin, olite asja juba nii kaugele edasi arendanud. Seega näitame ja saadame eelpoolnimetatud linki linki oma tuttavatele?

  29. jaanaru
    oktoober 17, 2009, 11:45 e.l.

    Psühhotudeng: siiski võib andmeid ka Sinu pakutud meetodil koguda (sest nii saab rohkem andmeid). Vasakukäeliste kommuuni puhul on muidugi hea see, et “käelisust” ei peagi küsima, peab vaid küsima “what is your first impression – is she turning clockwise or counterclockwise?”.
    ühesõnaga teeks nii, et igaüks, kes osa tahab võtta, võib siia tulemused paari inimese kohta anda ja siis ehk näeme ka seda, kas tasub midagi suuremat ette võtta (aga kui see uuring vasakukäeliste kommuunides lihtne läbi viia oleks, siis way to go)

  30. Psühhotudeng
    oktoober 17, 2009, 11:47 e.l.

    3 isikut
    paremakäeline: 2 päripäeva, 1 vastupäeva

  31. anu
    oktoober 17, 2009, 12:03 p.l.

    Olen paremakäeline, kuid mul hakkab vaatamisel pöörlema vahest päri- vahest vastupäeva. Pisut agedamini päripäeva.
    Suuna muutmine õnnestub kergelt. 1) Selle meetodiga, keskendudes, aju/tahet “pingutades”:
    “sel hetkel tundub, et “vaim” või aju või keha peaosa teevad läbi midagi suurema jõupingutuse või energiatarbimise taotlist. Subjektiivne tunne siseaktivatsioonist hetkeks suureneb” . – hea kirjeldus.
    2) Ja veel kergemini nii: kui kükitan maha, vaatan alt üles – hakkab pöörlema vastupäeva. Kui tõusen püsti – vaatan ülalt alla – keerleb päripäeva.

  32. jaanaru
    oktoober 17, 2009, 12:04 p.l.

    (üks paremakäeline isik on ka mulle raporteerinud, et kui vaatama hakkab, siis vahel pöörleb päripäeva, vahel vastupäeva)
    +
    +
    vahekokkuvõte
    8 paremakäelist – 6 päripäeva, 2 vastupäeva
    2 vasakukäelist – 2 vastupäeva

  33. anu
    oktoober 17, 2009, 12:14 p.l.

    veel kergemini muutub pöörlemise suund siis, kui ekraani ees näitan käega, mispidi tantsija parajasti pöörleb – ja sekundi-paari jooksul muudab suunda !

  34. jaanaru
    oktoober 17, 2009, 12:22 p.l.

    ANU VÄLJAPAKUTU on väga äge: proovige enda peal ka (liigutage sõrme tantsijaga sarnaselt enda ees kas päripäeva või vastupäeva). mulle samuti tundus, et töötas + ma suutsin MUUTA ka kõrvalvaataja teadvustamist (mina liigutasin sõrme, tema vaatas)

  35. Psühhotudeng
    oktoober 17, 2009, 12:34 p.l.

    4 paremakäelist: 3 päripäeva ja 1 vastupäeva
    1 vasakukäeline: päripäeva

  36. Bachmann
    oktoober 17, 2009, 2:07 p.l.

    Üks vahekommentaar:
    Eeldame näiteks, et üks kahest mõjutab pöörleva tantsija tajutõlgendust rohkem — esiteks harjumuspärane “lusikakeerutamise” (st toimingute) viis ja teiseks tüüpiliste toiminguid kujutavate sündmuste tajumise viis. Kui esimene variant, siis peaks vasakukäelistel usaldusväärselt rohkem olema vastupäeva tõlgendusi, kui teine variant, siis erinevus vasaku- ja paremakäeliste vahel peaks olema oluliselt väiksem (sest vasakukäelised näevad ka palju päripäevseid toiminguid ja liikumisi).

  37. Anti
    oktoober 17, 2009, 2:22 p.l.

    1.päripäeva
    2.paremakäeline

  38. anu
    oktoober 17, 2009, 4:39 p.l.

    Teine katsealune minu poolt:
    paremakäeline
    esimesel korral vastupäeva
    hiljem sai suunda vahetada

  39. jaanaru
    oktoober 17, 2009, 5:02 p.l.

    vahekokkuvõte:
    14 paremakäelist – 10 päripäeva, 4 vastupäeva
    3 vasakukäelist – 1 päripäeva, 2 vastupäeva

  40. oktoober 17, 2009, 6:27 p.l.

    3 pareamakäelist ja kõigil päripäeva

    (Otsin vasakukäelisi)

  41. jaanaru
    oktoober 17, 2009, 6:51 p.l.

    paremakäelised – 13 päripäeva, 4 vastupäeva.
    oluline oleks otsida vasakukäelisi inimesi – praegu neid vaid kolm.

  42. Psühhotudeng
    oktoober 17, 2009, 7:06 p.l.

    kui mind ka arvestada, siis on praegu kokku 4 vasakukäelist, kellest 3 vastupäeva:)
    5-lt vasakukäeliselt peaksin vastuse varsti saama, praegu pole veel õnnestunud

  43. Psühhotudeng
    oktoober 17, 2009, 8:10 p.l.

    4 inimest
    2 vasakukäelist: 1 vastupäeva, 1 päripäeva
    2 paremakäelist: vastupäeva (aga mõlemad kasutavad palju vasakut kätt peenmotoorikat nõudvates ülesannetes).

  44. Jaan
    oktoober 17, 2009, 8:34 p.l.

    vasakuga siis praegu 4 vastupäeva ja 2 päripäeva.
    paremaga 13 päripäeva 6 vastupäeva (muidugi oleks kena võtta ko-variaadiks “millist kätt kasutad peenmotoorikat nõudvates ülesannetes”, aga üritame esialgu lihtsalt käelisuse järgi teha)

  45. füüsik
    oktoober 18, 2009, 1:11 e.l.

    Olen paremakäeline, pöörleb pigem päripäeva. Pöörlemissuunda õnnestub muuta küll, kuid see on keeruline. Seletan seda nii: kui alateadvus teeb liikuvast 2D kujutisest 3D pöörleva kuju, eeldab ta et sel kujul on ka mingi mass, järjelikult pöörleval kujul on ka pöörlemismoment. Elukogemus ütleb ja alateadvus eeldab, et pöörlemismoment peab säilima (jäävuse seadus füüsikas), selle muutmiseks on vaja rakendada teatud jõudu ja kulutada energiat. Sellepärast, kui õnnestub panna kuju pöörlema vastupäeva, siis ei ole jälle nii lihtne panna ta tagasi päripäeva pöörlema. Minu nipp on selline: defokuseerin silmanägemist ja nähes kuju udusena kujutan ette et see on rootor, mis pöörleb vajalikus suunas. See tihti õnnestub.

  46. oktoober 18, 2009, 6:24 e.l.

    Sellega õnnestub ka muuta pöörlemist, et jätab ainult silueti jala või selle varju katmata ja seejärel proovides näha seda teistpidi pöörlevana

  47. tavainimene
    oktoober 18, 2009, 8:40 e.l.

    1. vastupäeva
    2. paremakäeline

  48. Psühhotudeng
    oktoober 18, 2009, 9:15 e.l.

    8 inimest:
    6 paremakäelist: 4 päripäeva, 2 vastupäeva
    2 vasakukäelist: 2 päripäeva

  49. jaanaru
    oktoober 18, 2009, 9:25 e.l.

    aitäh kõigile vastanutele!
    hommikune VAHEKOKKUVÕTE:
    vasakuga 4 vastupäeva ja 4 päripäeva.
    paremaga 18 päripäeva 9 vastupäeva.

    oleks kena veel vasakukäelisi saada.

  50. oktoober 18, 2009, 10:13 e.l.

    Orkuti kommuunist saadud andmed, kus minu arust on praktiliselt ainult vasakukäelised: 3 päripäeva, 2 vastupäeva

  51. Jaan
    oktoober 18, 2009, 10:53 e.l.

    aitäh. vasakud siis kokku praegu – 6 vastupäeva, 7 päripäeva
    (nagu professor Bachmann eelnevalt arutles, võib vahe parema- ja vasakukäeliste vahel olla ka väike, aga igasuguse vahe näitamine oleks huvitav; praegustest andmetest on näha kerge tendents, et vasakukäelised näevad neiukest suhteliselt rohkem vastupäeva pöörlemas kui paremakäelised)

  52. Psühhotudeng
    oktoober 18, 2009, 11:05 e.l.

    mul on veel sellised andmed:
    4 inimest:
    2 paremakäelist: 2 vastupäeva
    2 vasakukäelist: 2 päripäeva

  53. jaanaru
    oktoober 18, 2009, 11:29 e.l.

    näe, empiiriliste andmete kogumine on tore – ühel hetkel veel arvad, et midagi paistab, järgmisel näed, et ei paista midagi:
    parem: 18 päripäeva, 11 vastupäeva
    vasak: 9 päripäeva, 6 vastupäeva

  54. MiuMiu
    oktoober 18, 2009, 4:09 p.l.

    Sõbrad, ma näen kuju vastupäeva pöörlemas! Tõsi küll, ainult hetkeks.
    Kuidas juhtus? Lehe laadimisel kerisin pildi juurde ja kuju oli “pöörlemas” vastupäeva. JEI! Aga siis kohe, kui mu teadvus (ah seda kurja) hakkas analüüsima, et mis siin toimub, asi kohe lülitus ümber tagasi “normaalseks”. Ja enam tagasi ei saanud.

    Olen tõesti õnnelik, et minu puhul töötas see illusioon ka mõlemas suunas! 😀

  55. Jaan
    oktoober 18, 2009, 4:44 p.l.

    järelikult on postitus ja diskussiooniring olnud edukas 🙂 (võit!)

  56. Tegelane Koldornikov
    oktoober 18, 2009, 5:30 p.l.

    Aga pöörakem ekraani 180′, kõik üheskoos!
    Kui õiget pidi pöörleb tädike päripäeva, siis nõnda teeb ta ka pea alaspidi. Aga see tähendab, et nüüd pöörleb ta õiget pidi vastupäeva!
    Ja kui hakata ekraani õigeks keerama, vahetab ta ühel hetkel lihtsalt oma stiili!

  57. jaanaru
    oktoober 18, 2009, 5:43 p.l.

    tänan kõiki, kes on osalenud empiirilises uurimuses. kui kellelgi tekib veel andmeid vasakukäeliste inimeste kohta, siis võite neid vabalt siia lisada. praegu teen vahekokkuvõtte: me ikkagi ei tea, millest see oleneb, kuhu poole üks või teine inimene tädikest keerlemas näeb; samuti ei tea me, millest see sõltub, kummale poole ta ühel või teisel hetkel keerleb (mitu inimest on raporteerinud, et kui nad alustavad vaatamist, siis vahel keerleb vastupäeva, vahel päripäeva). just see ongi üks teadvuseteaduse ülesandeid ja küsimusi, kuidas selliste teadvusefenomenide teket selgitada. millised protsessid ajus mõjutavad tädikese tantsu tajumist? millised protsessid muudavad ta suunda?

  58. Jürgen
    oktoober 18, 2009, 7:49 p.l.

    Alguses nägin paremakäelisena pöörlemist vastupäeva. Kui seejärel natukene aega seda pilti pea alaspidi vaadata, siis muutus pöörlemine päripäeva. Kui seejärel ennast jälle õigetpidi pöörata siis jäi tantsija endiselt päripäeva pöörlema.

    Hetkel olen suutnud jõuda niikaugele, et ca viieks sekundiks ainult tantsija jalalabadele keskendudes ning ühte- või teistpidi pöörlemist ette kujutades saan pöörlemissuuna üldjuhul ise määrata.

    Lahe.

  59. endelpoder
    oktoober 19, 2009, 10:08 e.l.

    Natuke targemaks ikka saime. Teame nyyd (mingi usaldusvaarsusega), et vasaku-paremakaelisus ei ole pohiline voi vaga oluline tegur poorlemissuuna maaramisel.
    Voimalike protsesside ja mehhanismide kohta analoogiliste (kahe- voi mitmemotteliste) asjade tajumisel on tegelikult uurimusi paris palju. Koige tuntum selline objekt on arvatavasti Neckeri kuup. Poorleva tadi koige lahem sugulane on vist poorlev silinder (voib naha nait Raymond van Ee kodulehel).

  60. oktoober 19, 2009, 12:13 p.l.

    Vastupäeva.
    Paremakäeline.

    Suudan muuta pöörlemise suunda kui jälgin õhus olevat jalalaba, ning kujutlen seda teistpidi liikumas.

  61. Psühhotudeng
    oktoober 19, 2009, 6:38 p.l.

    Sain veel 2 vasakukäelise vastused, mis ainult kinnitavad tulemusi:
    1. vasakukäeline: vastupäeva
    2. vasakukäeline: päripäeva

  62. Jaan
    oktoober 19, 2009, 6:56 p.l.

    parem: 18 päri, 12 vastu
    vasak: 10 päri, 7 vastu

    aga ikka ju kena hüpoteese püstitada, andmeid koguda ja mingeid (mingil määral usaldusväärseid) vastuseid saada. päris vahva ju ka, et kamba peale 47 vastust leidsime! Aga ikkagi: millest siis sõltub, kas tädike pöörleb päripäeva või vastupäeva? ega ei jää muud midagi üle kui tuleb ajusse vaadata … (aga mitte luubiga)

  63. annika
    oktoober 19, 2009, 10:31 p.l.

    paremakäeline, vastupäeva
    suuna muutmine õnnestus suhteliselt kergesti silmade liigutamisega.
    anu pakutud sõrmetrikiga oli huvitav lugu: aega läks umbes 2 ringi, et tädi sõrme suunale “järele jõuaks”. kui sõrme suuna muutusega koos silmi pilgutada, vahetas tädi suunda kohe.
    ja muideks, kui tähelepanu pildilt kõrvale pöörata, aga nii et tädi ikka silmanurgas nähtav on (midagi kodukootud dual-taski taolist), tundub, et ta vahetab suunda pea iga ringi järel

  64. Kirsika
    november 16, 2009, 8:07 p.l.

    Ma olen vasakukäeline ja mul liigub ta ainult päripäeva, ükskõik kui palju vaatan või mis trikke ei teeks, tüdruk teistpidi tantsima ei hakka.

  65. vasakukäeline
    november 17, 2009, 12:40 p.l.

    Mina näen ainult siis muutust, kui scrollin pildi niipalju alla, et näen vaid jalavarju.

  66. Elanor
    jaanuar 5, 2010, 11:02 e.l.

    Mõlematpidi

  67. Jaana
    jaanuar 11, 2010, 12:31 p.l.

    Vasakukäeline, alguses alati vastupäeva, hiljem muudab päripäeva 😀
    vist siis kui õigel hetkel silmi pilgutan

  68. üllar
    mai 26, 2010, 1:23 p.l.

    Paremakäeline. Kuju pöörleb vastupäeva. Samas olen suuteline väikese pingutamisega ka päripäeva pöörlema panna (ka ainult ühte silma avades). Vastupäeva liikumine on pöörlemisel minu loomule omasem. Rulluiskudega järsult pidurdades teen pöörde vastupäeva, parem jalg ees. Rula või lumelauaga sõites sõidan parem jalg ees ja vasakule pöörded omandasin kiiremini ehk siis vastupäeva pöörlemine tuleb kehal paremini välja. Võibolla on see fakt talletunud ka minu ajus ja aju püüab sarnast vastupäeva liikumist välja pakkuda kui “õiget”. Samas kohvis suhkrut segan päripäeva.

  69. Bachmann
    mai 27, 2010, 8:15 e.l.

    Kui eelnevalt mõtlesime, et käelisusel on oluline mõju, kuid ekspressanalüüs näitas, et vähemalt robustset, selget mõju pole, siis ehk hoopis Üllari poolt juurde toodud teema — harjumuspärane toimimine pöörete elluviimisel — on perspektiivikam. Seega uuesti üleskutse blogilugejatele: palun kirjeldage oma harjumuspärast/eelistatavat kehapööramise suunda seda nõudvates toimingutes. (Rulasõit, petted sportmängudes, suusatamisel pööre pidurdamiseks, jalgrattasõidus eelistatavam (loomulikumana tunduv)kurvi suund jmt.)

  70. Psühhotudeng
    mai 27, 2010, 5:17 p.l.

    Olen vasakukäeline nagu ennegi, ja loomulikuna tunduv pöörlemise suund on selgelt vastupäeva.
    Mul on kuidagi lihtsam ette kujutada kehapöörde sooritamist vastupäeva: päripäeva oma kehapöörde kujutlemine nõuab justkui rohkem vaimset pingutust vmt. Lisaks, kui hakkan paberile ringikest joonistama, siis joonistan automaatselt vastupäeva suunaliselt. Joonistades päripäeva suunaga ringikesi, on lisaks sellele, et tunnen käelihases rohkem pinget, ka üldiselt selline harjumatu tunne, justkui oleks päripäeva joonistamine ebanormaalne. (Ja kui joonistan samasuguseid ringikesi parema käega, siis vaatamata sellele, et need ringikesed on veidi veidra kujuga, ei tundu päripäeva joonistamine imelik).

  71. Riho
    mai 27, 2010, 7:28 p.l.

    parem ja päri … ja päri ka hüpoteesiga

  72. annika
    mai 29, 2010, 5:37 p.l.

    päris kindel paremakäeline, ringi joonistan vastupäeva, rattaga ja tantsides armastan ka vasakule pöörata

  73. Jaan
    mai 29, 2010, 9:03 p.l.

    praegu siis uue küsimuse (kas tantsija pöörlemise suuna nägemine on seotud sellega, millist pidi me oma elus loomulikke pöördeid teeme?) vastajaid 4 (Annika, Üllat, Riho, Psühhotudeng), seni on kõigil tantsija loomulik pöörlemissuund sama enda loomuliku pöörlemissuunaga. Suudab keegi koguda veel andmeid?

  74. anu
    mai 30, 2010, 2:47 p.l.

    Minul pöörete suunas eelistusi pole. Või ei mäleta/ei tea olevat. Paremakäeline. Kui mõelda, siis ringi joonistamisel teen ikka päripäeva, aga füüsiliste pöörete suunal (ratta-, uisusõit) vahet pole, või õige kerge vastupäeva poole kaldumine. Järsu pidurduse uiskudega teen küll vastupäeva.
    Tantsija käib vahest nii- vahest teistpidi. Suudan suunda muuta. Päripäeva on pisut kergem tulema.

  75. Bateman
    mai 30, 2010, 10:30 p.l.

    Vaadake varju, selle järgi saabki valida, mis suunas tema liikumist näha.

  76. Tonu
    juuni 5, 2010, 7:18 p.l.

    Paremakäeline. Illusiooniga tutvudes pöörles jonnakalt päripäeva. Suuna muutmine valmistab raskusi.
    Aastaid trennis käies oli soojendus saalis alati vastupäeva, liikluses on meil loomulik vastupäeva ringliiklus. Ootamatu pöörde vajadusel kindlalt vastupäeva. Uisutamine vastupäeva.
    Samas mingit eset parema käega pöörlema panna on loomulik päripäeva.
    Loomulik tunduks harjumuse või siis eelneva kogemuse diktaat, kuid kuna kogemust on mõlemasuunalist, siis hetkel võidulepääsemine on hetkekaalude küsimus, mille mõõtmine on vist ületamatult keeruline.

  77. Anonüümne
    august 23, 2010, 5:47 p.l.

    mõlemat pidi on. täiesti kuidas juhtub.

    ise kirjutan parema käega, aga mitmeid asju teeen vasaku käega(ntx käärid on vasakus käes, …)

  78. blah
    august 30, 2010, 8:09 p.l.

    vaikesuund päripäeva, natuke aega jõllitasin kujust läbi ja siis sain vastupäeva pöörlema

  79. Kommentaar
    september 4, 2010, 11:48 e.l.

    kas keegi oskab soovitada mõnda head ülevaateartiklit selliste ambivalentsete kujundite uurimise kohta?

  80. Jaan
  81. Riina
    september 11, 2010, 7:09 p.l.

    Olen paremakäeline ja kui vaatan kuju vabalt, ilma pingutuseta, siis pöörleb valdavalt päripäeva. Aga kui pööran pilgu veidi kõrvale, keskendun täpselt pildi servale, hakkab tantsija ennast edasi-tagasi kõigutama. Ja tõesti, keskendudes kuju ülestõstetud jalalabale, saab teda nii üht-, kui teistpidi pöörlema panna. Aga selleks, et teda vastupäeva pöörlemas hoida tuleb natuke nagu aju pingutada. Kummaline on veel seegi, et vastavalt sellele, kumbale poole ta pöörleb on tal kas vasak või parem jalg üles tõstetud. Igatahes on see üks väga kummaline tantsija.

  82. jah
    september 14, 2010, 9:44 e.l.

    sõltub sellest, milline punkt ajus on aktiveeritud. mõnel teatud piirkond aktiivne pikka aega, teisel muutuvad need aktiiveerit punktid. yheaegselt ei ole kunagi mitu erinevas ajupoolkeras asuvat punkti aktiivsed.

  83. endelpoder
    september 14, 2010, 6:37 p.l.

    Kui keegi selle katsega tegeleb, siis on voib-olla kasulik teada, et hiljuti toimunud Euroopa nagemistaju konverentsil oli ka (vahemalt) yks poster sellel teemal (autor Patrick Goodbourn, University of Cambridge). Abstracti voib leida ajakirja Perception kodulehelt, postri koopiat tuleks autorilt kysida.

  84. Jaan
    september 15, 2010, 8:48 e.l.

    Endel, aitäh selle viite eest. kopeerin siia ka P. Goodbourni abstracti sisu:
    .
    We demonstrate a reliable perceptual polymorphism for a class of ambiguously rotating stimuli. Twenty participants reported the perceived direction of rotation of structure-from-motion cylinders and silhouettes of a pirouetting dancer presented briefly to the left or right of fixation. Nearly all participants showed a robust directional bias across two testing occasions. This bias was consistent between presentation locations for most participants, but a minority reliably showed an opposite bias in the two hemifields. Biases were highly correlated between the two stimulus types, though we found some evidence that the initial frame of the pirouetting dancer animation could influence perceived direction on a given trial. In a follow-up study, we tested 1000 participants using the structure-from-motion stimulus.
    We report the distribution of directional biases observed in this sample, as well as their correlation with measures of handedness, ocular dominance and ideational type. We also report test–retest reliabilities based on a randomly selected subset of 100 participants.

  85. keidy
    september 28, 2010, 6:14 p.l.

    Vasakukäeline olen. Mul keerleb ta kogu aeg erinevat pidi, kusjuures minu arust ta vahetab jalga, mille peal ta seisab. St kui keerab üle vasaku õla seisab paremal, ja kui üle parema õla siis vasakul jalal. Kui juba ühtpidi keerlema hakkab tundub mõlemat pidi normaalne, aga kui vahepeal eest ära panna, siis on ikka vastupäeva. Tundub, et see on orgaanilisem kuidagi 😀
    Nõustun eelmainitud vasakukäelistega – ringe joonistan ka mina (ja mu ülejäänud vasakukäelistest sõbrad) vastupäeva

  86. MiuMiu
    oktoober 5, 2010, 3:59 p.l.

    Sarnane fenomen

  87. Anonüümne
    oktoober 18, 2011, 5:23 p.l.

    See saab ju ainult vastupidi keerelda, kui vaadata varju

  88. Joosep
    oktoober 18, 2011, 6:24 p.l.

    Ma suutsin justkui mõttejõuga teda teistpidi keerlema panna , hämmastav :O

  89. Hedi
    oktoober 18, 2011, 8:35 p.l.

    Vahet küll ei ole, olen parema käeline ja siluett päärleb mõlemat pidi.. iga natukese aja tagant suund puutub.

  90. vanaJaan
    oktoober 19, 2011, 10:41 p.l.

    Muidu kõik sama, mis Heidil, aga minu silmis tantsia suund muutub. Omaette huvitav on jälgida komentaaride dateeringuid.

  91. jaanaru
    mai 2, 2012, 7:42 e.l.

    Näe, ka Taiwanis uuritakse seda fenomeni teaduslikult: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0042698912000703

  92. jaak
    juuni 8, 2012, 4:16 p.l.

    tegelikult liigub kuju vasakult paremale ilma ringi tegematta,su oma aju paneb selle ringlema ja sarnaseid illusioone on loomulikult teisigi,seepärast on ehk ilugi vaataja silmades:)

  93. urri
    mai 17, 2013, 7:36 p.l.

    Kuju liikumist saab muuta,kui kallutada oma pea kas vasakule või paremale küljele ja vaadata kuju mõnda aega sellest asendist.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar