Ajust ja unest

Hedvig Sultson kirjutab värskes Horisondis vahvalt ühest unega seotud mõistatusest -“Paradoksaalse une funktsiooni otsingul“.

Ta kirjutab: “Lisaks sellele, et REM une neurobioloogiline profiil sarnaneb pigem ärkveloleku kui sügava une omaga, ei ole seni teada ka see, mis on REM une täpne funktsioon. Paradoksaalset und on seostatud nii mäluprotsesside kui ka unenägude nägemises väljenduva loomingulisusega. Samuti on spekuleeritud, et REM une ajal nähtavad unenäod pole midagi muud kui suvalised ajuaktiivsusmustrid, mis on tekkinud kõrgenenud ajuaktiivsuse tõttu REM une ajal. Vaatamata mitmetele teooriatele pole teadlaste seas konsensust selles osas, millist funktsiooni REM uni endas siiski kannab.”

Mul on hea meel ka selle üle, et artikli esimene versioon valmis lõputööna minu kursusel “Valik teemasid tänapäeva ajuteadusest”, mille pidasin sügissemestril Tartus.

Ma ise viskasin natuke nalja ööistungite ja riigikogulaste kulul Õhtulehes. Uni on aju jaoks tarvilik ja uneta öö viib ebameeldivamate ja kehvemate otsustega riigikogulasteni.

 

 

 

Ennustav töötlus siin- ja sealpool piiri

Aju ei ürita ümbritsevas keskkonnas toimuva põhjal luua mudelit maailmast, vaid vastupidi – aju järeldab juba olemasoleva mudeli põhjal, mis parajasti ümbritsevas keskkonnas toimub. See mudel põhineb mälusisudel ja teeb pidevalt ennustusi selle kohta, kuidas meid ümbritsev keskkond olema ja muutuma peaks.

Ennustava töötluse teooria on viimastel aastatel muutunud ajuteaduses väga popiks. Tema abil üritatakse muuhulgas selgitada ka skisofreeniat ja autismi, unenägusid ja platseeboefekte. TÜ psühholoogia magistrant Martin Kolnes avaldas hiljuti Sirbis vahva artikli “Ennustav kodeerimine pretendeerib kõikehõlmava ajuteooria tiitlile“, kus selgitab, kuidas ennustava töötluse teooria võimaldab paremini mõista emotsioone. Mul on hea meel ka selle üle, et artikli esimene versioon valmis lõputööna minu kursusel “Valik teemasid tänapäeva ajuteadusest”, mille pidasin sügissemestril Tartus.

Minu enda kokkupuude ennustava töötluse teooriaga on rohkemat kui vaid pinnapealne – koos Renate Rutiku ja teistega avaldasime hiljuti töö, milles uurisime üht seika, mida ennustava töötluse teooria vajaks, et olla relevantne ka teadvuseteaduse jaoks. Nimelt peaks ennustava töötluse teooria kohaselt eelnev kogemus (ennustused) mõjutama teadvustamist varakult, enne kui stiimul teadvusesse jõuab. Seda tööd alustasime umbes 6 aastat tagasi, aga lõpp hea kõik hea: töö avaldati hiljuti.

Igal juhul on see teooria üsna õhku täis – vähe on veel konkreetseid fakte, mis aitaksid seda teooriat täpsemalt mõista. Käisin ka Frankfurdis ühel väikesel konverentsil asjade üle nuputamas, aga ega palju targemaks ei saanud. Kindel on see, et uurime ennustava töötluse teooriat ka siin Eestis edasi!

 

Ajumeditsiin

Curly Stringsiga tuntuks saanud Eeva Talsi andis välja uue albumi. Pole just selle blogi mõõtu uudis? On ikka, kõik sõnad on kirjutanud keegi Juhan Aru.

Album on täis toredaid mõtteid, kauneid kaasakiskuvaid viise ja aitab teha paremat ajuteadust.  Ehk aitab see album isegi olla parem inimene.

Albumi nimilugu saab kuulata, vajutades alloleva pildi peale:

Viiteid: teadvus, ennustav kodeerimine ja muu

Eestikeelses populaarteaduslikus kirjanduses on ka hiljuti avaldatud mitu head lugu.

Prof. Bachmann väitleb viimases Akadeemia numbris loos “Teadvusenähtusi tähistavad mõisted ja psühhoanalüüs Eesti moodi.” selle üle, kuidas eesti keeles ikkagi teadvuse fenomene kirjeldama peaks. Bachmanni loo sihtartiklis Endel Talviku poolt võis kohata väljendeid nagu “teadvuslik teadvus”, mispeale Talis arutab, et see väljend viitab võimalusele, et oleks ka mitteteadvuslik teadvus, mis aga kõlab absurdselt. Talis toob esile ka teisi huvitavaid väiteid Talviku ja teiste poolt, millega ta päris nõus pole.

Horisondi veergudel on vahva artikkel Kadi Tulveri poolt, kes tutvustab lugejaile ennustava kodeerimise teooriat tabava pealkirja all: “Aju kui ennustamismasin – teooria, mis seletab ära kogu aju ?” See Küsimärk on nutikalt pandud, sest ega see ennustava kodeerimise teooria pole ka probleemideta – teda on väga raske täpselt testida. Aga Kadi artikkel annab sellest teooriast hea ja selge ülevaate. Mul on hea meel ka selle üle, et artikli esimene versioon valmis lõputööna minu kursusel “Valik teemasid tänapäeva ajuteadusest”, mille pidasin sügissemestril Tartus.

Eks ma ise ajan ka oma udu edasi, seekord jälle Priit Enneti teadussaates Labor, kus saate esimeses lõigus mõtisklen selle üle, kas tehisintellekt on inimesele lähedale jõudmas ja mis tal veel puudu jääb.

 

Renate räägib välja

Renate võttis ühel päeval üle kõik raadioeetrid ja rääkis teadvusest, teadvusetusest, tehisintellektist, ahvidest, inimestest ja oma doktoritööst nii Kukkuvas Õunas kui ka Laboris. Head kuulamist 🙂

Viiteid: EEG, virtuaalne reaalsus ja Plekktrumm

Madis Vasser arutas Novaatori ja kogu maailmaga, kas varsti elame maatriksis:

Nagu teate, üritan mina aru saada sellest, kuidas aju loob selle maatriksi, milles me juba praegu elame.

Saatejuht Joonas Hellerma ja toimetaja Hedi Rosma kutsusid mind kaasa trummeldama oma vahvasse saatesse Plekktrumm. Nagu ikka ajasin parajalt pada teadvusest, ajust ja teadusmaailmast. Kui keegi tahab järele vaadata, siis plekktrummi koduleht pakub vastavat võimalust.

Ja veel videosid Madiselt, kes oma populaarteaduslikus videoseerias selgitab täitsa vahvalt, mis imeloom see EEG on ja mida tema abil aju kohta teada saab:

Uues Horisondis: Mõtlemise retsept ajudes ja arvutites

Värskes Horisondis võib leida meie ajuteadust tutvustava artikliseeria “Mõtlemise masinavärk” neljanda loo, kus Andresega pajatame ajudest ja tehisintelligentsist ja nende töö kohati hämmastavast sarnasusest. See sarnasus toob lähidekaadidel paksu pahandust, kuna tehissüsteemid on kohati odavamad ja töökindlamad kui inimtööjõud. Aga nendest muredest oleme pajatanud mujal, siin tükis kirjeldame erinevaid õppimisviise ja nende ühisosasid ajudes ja tehismõistuses. Sissejuhatav lõik: 

Inimene on mugavuse nimel loonud enda moodi masinad, mis tema tööd ja vaevad üle võtavad. Õhukonditsioneerid hakkasid majasid jahutama selleks, et inimene ei peaks iseenda higi kaudu oma kehatemperatuuri stabiliseerima. Skännerid ja arvutid võtsid postimajas üle ümbrikutelt posti-indeksite lugemise ja kirjade sorteerimise. Tarkavara hakkas iseseisvalt võõrkeelseid tekste tõlkima. Nüüd on isesõitvad autod valmis juhita linnatänavail navigeerima. Suur hulk seadmeid on konstrueeritud läbi viima ülesandeid, mis olid ühel hetkel inimeste kanda. Seega seisavad inimesed ja masinad täna silmitsi sarnaste probleemidega. Kuid kas nad lahendavad neid probleeme ka sarnasel viisil? Kas meid üha rohkem ümbritsevad targad masinad omavad mingisugust seost inimliku mõtlemisega või on nad hoopis muud moodi elukad?

Abipalve, tehisintellekt raadios

Abipalve ei ole tehisintellekti otsimise kohta raadiost, vaid järgnev:  sõber ja kaasautor Andres Laan vajaks 7 minutit teie aega oma uurimistöö jaoks. Teil tuleb hinnata inimese vanust, teades ainult kaastöötajate vanuseid. Proovige! Uurimistöö aitab paremini mõista teatud tehisintellekti algoritme. Kui tahate Andrest aidata, jagage palun seda viidet – https://www.surveymonkey.com/r/L2Q5GYN – ka sõprade ja sugulastega. Suur aitäh!

“Tehisintellekt raadios” käis hoopis selle kohta, et koos Ardiga pajatasime raadiosaates “Kukkuv Õun” tehismõistusest, mis mängib arvutimänge Sust paremini, sellest, mis juhtub, kui panna need tehissüsteemid neid mänge mängima teineteise vastu, ja muidugi ajuteadusest. Eks kuulake ise!

TEDxi videod teadvusest ja emotsioonidest

Teadvusest pajatab tuntud teadvuseteadlane Christof Koch, kes muidugi propageerib Tononi (ja nüüd ka Kochi enda) teadvuseteooriat:

.

Ja emotsioonidest (ja ka teadvusest) räägib eesti taustaga maailmatuntud emotsiooniuurija Jaak Panksepp:

Matemaatika õhtuõpik poodides!

Matemaatika õhtuõpik, Hooandja platvormi kõige edukam projekt, on viimaks raamatupoodides! Autorid on mu vend Juhan Aru, sõber Kristjan Korjus ja kunstnik Elis Saar, niisiis olen ma ilmselgelt mingil määral kallutatud, kui ütlen, et tegu on suurepärase teosega, raamatuga, mis sobib raamaturiiulile kõigile. Aga olen veendunud, et samale järeldusele jõuab igaüks, kes raamatusse korrakski sisse vaatab (lugege näiteks 9. peatüki algusest …). Raamat on otseselt eelkõige mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kuid omast kogemusest võin öelda, et sellises vormis on see matemaatika fantastiline lugeda ka kõigile, keda huvitab mõtlemine üldisemalt. Nalja saab palju, illustratsioonid on nauditavad, vanad kuivad valemid ja teoreemid saavad elu ja uue hinguse sisse … ah, mis ma seletan: minge ja sirvige raamatupoes ja veendute ise, et tegu on tõeliselt toreda teosega, hea intellektuaalse ajaviitega.

Matemaatika õhtuõpikul on ka koduleht, kus saab üles märkida raamatust leitavaid vigu ja kirjutada autoritele tänusõnu. Sinna lehele ilmub aprillis ka kogu raamat, mida saab siis sealt mõnuga alla laadida. Aga mina küll nii kaua selle raamatu uurimisega oodata ei maldaks, vaid soovitan teil kõigil Matemaatika õhtuõpikut uudistada lähimas raamatupoes! Matemaatika on (jälle?) vahva!