Esileht > üldine > Sissejuhatus: TSPL

Sissejuhatus: TSPL

Tähekombinatsiooni TSPL taga seisab fraas „teadvuse suure probleemi lahendamine“. Mis see on? Sissejuhatuse puhul lahkame seda fraasi tükihaaval.

Teadvus?

Ärgates unenägudeta unest tekib meie silme ette pilt ümbritsevast toast koos selle ebaõnnestunud tapeedi ja osaliselt õnnestunud mööblivalikuga. Jõuame teadvusele iseendast ja ümbritsevast maailmast. Kuigi see kõik tundub nii loomulik ja igapäevane, vaevab teadlasi küsimus, kuidas tekib teadvus ja mis see on.

Suur probleem?

kuidas on võimalik, et aju füüsikaliste ja keemiliste protsessidega kaasneb subjektiivne ja kvalitatiivne kogemus? Ajju mikroskoobiga sisse vaadates näeme seal neuroneid, närvikiude, neurogliia rakke, virgatsaineid, vedelikke ja mõhnasid, kuid mitte mingit “pilti” ega pilti sellest, mida subjekt tajub või meenutab.

Teadvuslik kogemus on vahetult seotud aju tegevusega. Mure seisneb selles, et pole selge, kuidas täpselt nad omavahel seotud on ja kuidas nad üldse kokku sobivad. Aju ja teadvuse vahel valitseb niiöelda “seletuslik lõhe”. Miks? Aju on midagi materiaalset – suur hulk neuroneid, mis suhtlevad omavahel füüsikaliste ja keemiliste seaduste kohaselt –, seevastu teadvus on midagi subjektiivset ja kogemuslik-kvalitatiivset.

Lahendamine?

Kui on selge, et teadvuse küsimus on suur probleem, siis kaugeltki nii selge pole see, kas sellele probleemile ka kunagi lahendus leitakse. Teadvuse suure probleemi (TSP) lahendamise kallal asuti tööle alates 90ndate algusest. Nobeli auhinna saaja ja üks 20. sajandi tuntuimaid teadlasi Francis Crick arvas oma 1994. aastal avaldatud raamatus, et hea õnne korral võib teadvuse probleem olla lahendatud aastatuhande vahetuseks. Kas puudus õnn või midagi muud pole selge, kuid kindel on, et probleem on seni lahenduseta. On selge, et ühe ajaveebi ajal seda probleemi samuti ei lahenda, pigem on selle blogi mõte aeg-ajalt kajastada olulisi juba tehtud või alles tegemisel olevaid samme TSP lahendamisel.

Üritame siia sisse kanda uusi teadvuseteaduse jaoks olulisi uuringuid ja nende tulemusi, kuid samuti võtame aeg-ajalt ette mõne vanema põhjapaneva töö, et selle olulisust taas toonitada. Lisaks leiab siit vahel mõningaid vabamaid mõtteid sellest, mis on teadvus ja kuidas seda uurima peaks. Oleme rõõmsad iga lugeja üle ja utsitame neid tagant kommentaaride all küsimusi ja oma mõtteid esitama. Blogi sisulise poole eest vastutab Jaan Aru, keda nõu ja jõuga toetab professor Talis Bachmann.

pikem sissejuhatus on leitav siit.

Rubriigid:üldine
  1. Kristjan Korjus
    oktoober 4, 2008, 4:28 p.l.

    Tundub, et ajaloost on v6tta nii m6nigi n2ide selle kohta, kus arvatakse, et mingi suure probleemi lahendamine on v2ga l2hedal, aga siis k6igi yllatuseks avastatakse lahendamise k2igus midagi t2iesti uut – n2iteks DNA avastamine v6i relatiivsusteooria v2lja m6tlemine vms.

    Ming huvitav, et kas teadvuse probleem lahendatakse 2ra praeguste “teadmistega” v6i avastatakse selle k2igus midagi t2iesti uut.

    Mis teised sellest teemast arvada?

    Tean, et ma kunagi juba r22kisin, Jaan, Sinuga sellest, aga tore oleks kui Sa ka siia kirja paneksid m6ned ideed.

  2. jaanaru
    oktoober 4, 2008, 4:41 p.l.

    ütleme nii: uus ja ootamatu, revolutsiooniline lahendus oleks “lahedam”, ilmselt ka elegantsem. sellest veelgi toredam oleks muidugi ise sellele lahendusele kas või natukenegi kaasa aidata.

  3. jaanaru
    märts 13, 2010, 1:09 p.l.

    Horisondist saab nüüd tasuta kätte meie artikli “Sissejuhatus teadvuseteadusesse” – http://horisont.ee/node/1191

  4. Märt
    märts 13, 2010, 4:28 p.l.

    Arusaadavaks tehtud kujul kirjutatud artikkel Horisondis. Üht teist saaksin sealt stiili kohendamisel eeskujuks võtta.

  5. Märt
    märts 13, 2010, 4:40 p.l.

    Selle teksti hulka saaks olla, mis sokraatiliselt lugeja mõttemaailma täiendaks läbilugemisel nii et näiteks õpiks seostama midagi oma hetketeadvuses kindla närvisüsteemi osaga.

  6. Riho
    märts 16, 2010, 7:56 e.l.

    Hea ja arusaadav sissejuhatus teadvuseteadusesse! (PS: Märt, ma ei saanud su viimasest postitusest mõhkugi aru … tundub, et mõte on huvitav, aga mingid sõnad on puudu!?)

  7. Märt
    märts 16, 2010, 9:28 e.l.

    Natuke jäi jah puudu. Pakkusin et tihedamalt ja rohkem saaks lugejatele asju õpetada ning edaspidi saaks sellele rohkem tähelepanu pöörata, kuna stiil ise on päris hea. Arenguruumi on muidu igas suunas nagu reaalsuses kõigega.

  8. jaanaru
    august 19, 2010, 9:34 p.l.

    PDFina leiab selle sissejuhatava artikli nüüd siit – http://www.bachmannlab.com/wp-content/uploads/2009/12/AruBachmHorisont2009teadvus.pdf

  1. märts 27, 2010, 11:00 p.l.
  2. juuni 21, 2012, 6:45 p.l.
  3. oktoober 7, 2018, 6:27 e.l.

Lisa kommentaar