Meist ja blogist
See blogi on mõneti ebaharilik, sest siin ei kajastata mitte huvitavate inimeste huvitavaid mõtteid ja tegemisi, vaid ühe suure teadusküsimuse uurimise protsessi. Mis on teadvus? Kuidas teda uurida? Kuidas lahendada Teadvuse Suurt Probleemi? Täpsemalt saab blogi eesmärgipüstitusest, mõttest ja tegijatest lugeda esimesest postitusest.
Populaarteadusliku ülevaate sellest, mida teadvuse uurimine inimeseks olemise kohta ütleb, saab Ööülikooli loengust “Ajust inimeseni”.
Põhjalikuma sissejuhatuse teemasse leiab meie Horisondis ilmunud artiklist.
Ülevaate küsimustest, millele me järgnevate dekaadide jooksul vastuseid otsime, annab ka see populaarteaduslik video:
.
Kontakt: Jaan Aru, jaan.aru ätt gmail.com
Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine 
Ülivinge leht! Suurepärane! Just selline peabki olema kaasaegne haridusmudel! 10+
Tõepoolest, see on vist üldse kõige huvitavam eestikeelne blogi, mida ma kunagi lugenud olen. Äratundmisrõõm oli ka suur, kui leidsin siit jälle selle visuaalsete illusioonide lingi, kus ma ise ka paar nädalat tagasi mitu tundi oma vaest ajuraasukest narritasin 🙂 Kui ükskord natuke aega saan, loen igatahes kogu blogi otsast lõpuni läbi! lehel chrome tärnike külge ja kirjutan veel ja tihti 🙂
Tänud sellise hariva blogi pidamise eest. Jõudsin masuaegse aja ülekülluse juures arvutis lõpuks ka mind paeluva teemani. Loodan varasemat läbilapates või järgneval silma peal hoides saada vastust ka Jaan Aru seisukohale teadvuseoleku kohta aspektist, kas on tegemist kvalitatiivse hüppega või on teadvus mingi kontiinum ehk et on ka võimalikud erinevad teadvustamise tasemed (analoogiliselt tähelepanuga).
Võib-olla siis kui Jaan oma lubaduse kohaselt teeb ülevaate Patrick Haggardist 🙂
Tere, Tõnu. aitäh lugemise ja kommenteerimise eest!
1. minu seisukoht on muidugi küllaltki vähetähtis, seetõttu üritan esindada teadvuseteaduse üldseisukohta: teadvuse seisundeid võib tõepoolest klassifitseerida mingi skaala peal koomaseisundist normaalse teadvuseseisundi ja ülivirguseni (kellel on raamat “Tähelepanu ja teadvus”, leiab selle kohta rohkem lk 134 ff), samas võib ikkagi argumenteerida, et sügavast unest või üldnarkoosist (teadvuseta seisundist) ärkamisel toimub kvalitatiivne muutus ; mingi objekti (teadvuse sisu) teadvustamisel on küllaltki tuline vaidlus, kas tegu on kontiinumiga või pigem all-or-none protsessiga (teadvustub, ei teadvustu). enda tehtud katsete põhjal pooldame pigem kontiinumi ideed.
samas, ehk ma ei mõistnud küsimust hästi ja õigesti (sel juhul võiks seda täpsustada).
2. Patrick Haggardi jutust ja töödest (teadvustatud tahtest ja ajust) tahaks kirjutada midagi pikema artikli sarnast – see on plaanis, aga vajab natuke vaba aega, mida lähinädalatel kahjuks olema ei saa
Tänan, just sellest ongi huvilisel raske aru saada, kuidas pidevus ja mitte all-or-none.
Võtsin Teie raamatu, seal on lk 134 juttu kontiinumist ja lk 135 illustratsioon tähelepanuvõime seisunditest, tekstis seos ka tajustiimulite teadvustamisega. Samas lk 155 on juttu teadvusliku mulje ebaselgest teadvustamisest, juhul kui see on tähelepanu alt välja jäänud, kuid ulatub teadvuseLÄVEST üle.
P.Haggardil on juttu teadvustatud tahte aspektide kontiinumist (…conscious intentions come by degrees) lk 942 http://www.klab.caltech.edu/cns120/Handout/Haggard-08.pdf. Kuidagi võib aru saada tahte intensiivsuse ja sihi skaalast, raskusi valmistab aja pidevus, kui mitte mõelda just nii, et tahte potentsiaal on teadvusvõimega subjektil kogu aeg nullist suurema tõenäosusega olemas.
Kui Te palun täpsustaks, milliseid oma katseid Te silmas peate, ehk siis on teadvustamise tasemed arusaadavamad.
palun hoidugem edaspidi nii blogi siseselt kui ka mujal minu teietamisest – olen noor inimene, kes endast liiga palju lugu ei pea ja ei arva, et ka teised selles suhtes üle pingutama peaksid.
Katsetes, mis on tehtud ja publitseeritud koos professor Talis Bachmanniga (Aru & Bachmann, 2009a, 2009b, soovi korral võin ka e-kirja teel saata) uurisime teadvuse ja teadvustamise neuronaalseid korrelaate (mis antud diskussioonis ei ole väga tähtis). nendes katsetes esitati eesmärkobjekt katseisikutele alati objektiivselt täpselt samades (invariantsetes) katsetingimustes, kuid teadvustamine varieerus – stimulatsioon oli sama, teadvustamine oli sõltuv muutuja. nendes katsetes küsisime katseisikutelt, kui selgelt nad eesmärkobjekti teadvustasid. katseisikud ei vastanud mitte ainult “ei näinud üldse” või “nägin selgelt”, mis toetaks all-or-none protsessi, vaid kasutasid ka vahepealseid hindamissamme “pigem ei näinud” ja “pigem nägin”. kui ise neid katseid kogeda, siis on mulje sama – vahel näeb väga hästi, vahel ei näegi, vahel on midagi vahepealset.
Hea meelega vastan ka edasistele küsimustele.
NB: Tonu, kui juba Haggardi ülevaateartiklit lugenud oled (ja tagant-ette ja paremalt-vasakule tunned), siis pole küll põhjust mu vastavale kirjatükile suuri lootusi panna (sest ega ka Haggardi ja teiste teadmised tahte neuronaalse baasi kohta pärast selle ülevaate kirjutamist palju arenenud ei ole, suurim samm sai kajastatud ka siin blogis – https://teadvus.wordpress.com/2009/05/08/vaba-tahte-tekkemehhanismid-ajus/)
Olen tõesti õnnelik, et selline blogi on olemas. Avastamisrõõm oli ka suur, kahju et avastasin alles selle eile. Aga tänu Talisele ja Jaanile.
väga hea blogi. Mind ennast huvitab teema rohkem tehismõistuse või tehisteadvuse suunas. Tehisteadvuse vallast soovitaks lugeda Pentti O Haikonen’i. Haikoneni sulest on ilmunud kaks head raamatut, mis on ka asjatundmatule kergesti mõistetavad.(Pentti O Haikonen: Robot Brains; circuits and systems for conscious machines & The Cognitive Approach to Conscious Machines.) Haikonen läheneb teadvusele samuti suht “riistvara”lähedaselt.
tere ja aitäh. tehisteadvusest oleme tõepoolest väga vähe kirjutanud (5 postitust: https://teadvus.wordpress.com/category/tehislik-teadvus/ ). kui Sul endal peaks olema aega ja inspiratsiooni, et mõni tükk selle kohta kokku kirjutada, siis oleme seda hea meelega nõus siin blogis avaldama (kui tuhin peale tuleb, siis jaan punkt aru @gmail.com)
Oh, milline rõõm selle blogi avastamisest tekkis. Teema on väga hingelähedane ja arenemisruumi palju, kuid see blogi on kindlasti abiks vastuste leidmisel. Tahaks rohkem teada ka eneseteadvusest, kirjutan ise esseed antud teemal aga minu üllatuseks on materjali väga vähe. Aga suured tänud selle imelise lehe eest ! 🙂
tere, Madli. aitäh ilusate sõnade eest. aasta lõpus ikka tore midagi taolist kuulda! eneseteadvusest oleme oma lehel vähe kirjutanud (siin-seal diskussioonide all peaks üht-teist leidma), aga eks see tuleb ka sellest, et üldiselt on teadvuseteadlaste tõug arvanud, et enne tuleb lahendada esmased küsimused (miks tunneme valu jne) ja alles siis minna nende teise taseme küsimuste juurde (kuidas tekib ja mis on teadvus iseendast). head näkkamist otsinguil! kui essee valmis ja huvi seda jagada, siis palun kirjuta jaan punkt aru @gmail.com või jaga viide siin samas blogis. kõike head!
Lihtsalt suurepärane! Leian alati huvitavat! Alati on väike kartus mõne põneva lehe puhul, et järgmisel korral enam ei avane. Jätkugug tahtmist ja jaksu edasi toimetada!
Äge blogi! Hoopis teistmoodi blogi ja teistmoodi jutud, aga neid on väga põnev lugeda. Kui poleks seda blogi, siis ma ei teaks ajust vist peaaegu mitte midagi. Ütlen nagu eelmine: jätkugu tahtmist ja jaksu!
suur aitäh kahele eelkirjutanule!
What i don’t realize is in fact how you’re now not really a lot more neatly-liked than you may be now. You are very intelligent. You understand therefore significantly when it comes to this matter, produced me individually consider it from so many numerous angles. Its like women and men aren’t fascinated unless it is something to do with Girl gaga! Your own stuffs outstanding. All the time maintain it up!|
Muito interessante
Meist ja blogist | Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
roger vivier outlet http://www.vivierparis.com
Uurige insuliini ravi saanud inimesi, mis enne ja mis pärast, on väga raske ise otsustada, tuleb teiste asjaosaliste käest küsida. Olen seda kõike ise kogenud.