fMRI – ajuteaduse marakrati hingepuhastus

fMRI on kognitiivse neuroteaduse üks tähtsamaid tööriistu, mis võimaldab kuvada vastava ülesandega seotud ajuaktiivsust. Aga kas ta ikka võimaldab seda?? Eelmisel aastal ilmus maailma tähtsaimas teadusajakirjas Nature artikkel, mis justkui näitas, et fMRIga mõõdetav signaal ja ajuaktiivsus (neuronite laenglemine) ei pruugi sugugi alati omavahel seotud olla. Seda tööd tuvustasime siin. Peagi ilmub aga Nature’is artikkel, mis väga peente meetoditega uurib fMRI-signaali tekitavat ajuaktiivsust ja viib minu arvates kogu ajukuvamise täiesti uuele tasemele. Põhimõtteliselt kasutatakse optogeneetilisi meetodeid, et aktiveerida kindlaid neuroneid, mõõdetakse samal ajal fMRIs kuvatavat ajuaktiivsust ja suudetakse nii näidata, et tõepoolest – fMRI mõõdab neuronite laenglemise tulemusena tekkivat (hemodünaamilist) ajuvastust. (Samas jääb eelmine Nature’is avaldatud kriitika püsima – ehk leidub siiski ka fMRI vastust, mis ei ole seotud neuronite laenglemisega.) Kahjuks ma ise pole piisavalt virk, et vastav postitus selle kena teadustöö kohta siia kokku kirjutada, kuid kasutan teiste tublimate abi – siit võib selle vahva töö kohta pikemalt lugeda.