nägemise suur illusioon?

kui teed silmad lahti, siis näed kõike? subjektiivselt see tõesti tundub nii, kuid kavalad eksperimentaalpsühholoogid (va sindrinahad) on vastava kirjanduse lugejaid selles kõvasti kahtlema pannud.

üks mõnus näide sellest on kossusöödumäng. kui Sa seda veel näinud ei ole, siis uuri seda kindlasti, kohe nüüd, ilma edasi lugemata!! näed kahte meeskonda (kolm inimest valges, kolm mustas) tegemas kossusööte. ülesandeks on lugeda, kui palju sööte teevad meeskonnad kahe peale kokku. väidan, et Sa ei näe õiget söötude arvu. vaata seda kohe siit! lugesid? palju said? jäta arv meelde ja loe edasi.

jah, meile tundub, et me näeme kõike. seega kui esitataks üks pilt, seejärel pisike paus ja seejärel see sama pilt ühe muutusega, siis me näeksime ju seda? meenutab natuke lapsepõlve “otsi 10 erinevust” mängu, ainult selle vahega, et piltidel toimuvad muutused on pigem suured – ühe juuksekarva asemel kaob terve pea. aga proovige ise, kas näete muutuseid siin. see on päris lahe lehekülg, sest parema klõpsuga saab muuta mitmesuguseid parameetreid ja kõige alumises menüüs saad valida ka erinevaid pilte. proovi kindlasti mitut ja vaata, kui kiiresti muutused leiad!!

üks kõige lustakamaid vastavaid näiteid on kindlasti siin – jälgi hoolega, mis toimub ja võta teatavaks, et 50 protsenti katseisikutest oma jutupartneri vahetust ei märka! arvad, et see on nii ainult vanade inimestega? õige ta on, et selles versioonis üliõpilasi peaaegu “trikitada” ei õnnestunud, aga ülesannet natuke muutes langesid õnge nemadki. vaata siit

kuidas piltidelt muutuste leidmine läks? tavalistel katseisikutel võib kuluda katsesituatsioonis isegi mitu minutit, enne kui muutus leitakse (nii et ärge heitke meelt, kui kohe ei leidnud!), vastavat katseparadigmat kutsutaksegi seetõttu “muutusepimeduseks” (change blindness) ja inimeste omadust sellest mitte teadlik olla (st väita “muidugi ma ju näeksin kõike”) “muutusepimeduse pimeduseks” (change blindness blindness). nb: igal pildil on tõepoolest suur ja märgatav vahe! vaadake pärast märkamist veelkord – kuidas oli võimalik, et seda kohe alguses ei näinud ???

ahjaa, kuulsid sellest söödumängust esimest korda? lugesid sööte ka? palju said? midagi kahtlast märkasid? ei? sellest pole midagi. jah? mis see oli? pole kindel? vaata videot uuesti, aga seekord unusta söödud (ja anna mulle andeks “õnge tõmbamise” eest). vaata kohe jälle siit . teine versioon on siin. selgub, et umbes 50 % katseisikutest gorillat või vihmavarjuga daami ei märka! kuidas on see võimalik? hea küsimus! olgugi et olen kohanud arrogantseid inimesi, kes pärast video nägemist ja gorilla avastamist väidavad, et nemad küll midagi taolist maha ei magaks, pole senini näidatud, et gorilla märkamine mingitest isikuomadustest sõltuks – kui hoolega keskenduda, siis jääb gorilla nägemata ka väga andekatel inimestel (üks võimalus ongi, et seda näevad need, kes nii hästi keskenduda ei suuda ja kui söödu-ülesanne raskemaks teha, siis leitaks, et söötude õige arvu ütlemise ja gorilla märkamise vahel on negatiivne seos – kes ütlevad söödud õigesti, ei märka gorillat ja vastupidi).

mida me nüüd siis teada saime? saime teada, et me näeme tegelikult teadvustatult vähem kui me arvame. seda on nimetatud ka nägemise “suureks illusiooniks”. samas, on siiski tunne, et teadvuses, mu silme ees, on ju kõik. kas on võimalik, et me näeme teadvustatult rohkem, aga lihtsalt ei suuda kõike edasi töödelda? tegelikult on “pilt” meie silmade ees (teadvuses) olemas, kuid detailide muutusi suudame avastada alles siis, kui oleme vastavale muutusele tähelepanu juhtinud (nagu muutusepimeduse piltidel – märkame siis, kui tähelepanu on juhitud või satub ise muutuvale kohale; või nagu gorillaga söödumängus – kui tähelepanu on seotud söötude lugemisega, võib gorilla jääda märkamata).

kas me näeme rohkem kui me teame? või näeme vähem kui arvame end teadvat?