pikaajaline kogemus muudab taju

oleme palju jahu jahvatanud sellest, et me ei näe teadvustatult mitte seda, mis on “out there”, vaid seda, mida aju sisendi (“out there”) ja eelneva kogemuse põhjal kokku ehitab – teadvustatud taju on rekonstruktsioon. toongi selles postituses veel ühe väga kena näite vastava tõdemuse kohta. (kena seetõttu, et artikli pikkuseks on ainult üks lehekülg ja et ta ilmus väga heas ajakirjas, Nature Neuroscience.)

Autorid kasutasid oma töös tõsiasja, et kirjatähed ja enamasti ka digitaalsed numbrid (näiteks äratuskella peal) on meie kultuuris paremale poole kaldu (nö kursiivis). kas me seetõttu teadvustame paremale või vasakule kallutatud numbreid / tähti teistmoodi? katseisikutele näidati kolme numbrit, mis olid mingi nurga all (paremale või vasakule) kaldu, ja seejärel näidati samu numbreid veelkord, ainult natukene teistmoodi kaldu. katseisikud pidid ütlema, kumb esitatud numbrikolmikutest oli rohkem kaldu – kas esimene või teine. Nii oligi võimalik ilusasti välja arvutada (ja graafikuna esitada) tajutud kaldenurga sõltuvus päris kaldenurgast. kontrollkatses esitati numbrite asemel võresid – seal selgus, et tajutud kaldenurk ja päriselt esitatud kaldenurk on omavahel täiuslikus vastavuses. aga tagasi meid huvitava katseosa juurde, kus kaldu olid numbrid, vahel vasakule, vahel paremale: seal leiti, et paremale (kellaosuti suunas) kaldu olevaid numbreid teadvustati oluliselt vähem kaldu olevatena kui nende peegelkujutisi (tegelikkuses sama kaldenurga all vasakule poole (vastupäeva) kallutatud numbreid).

efekt on nii tugev, et kui ma praegu ise vaatan autorite poolt teksti illustreerimiseks esitatud pilti sihtobjektidest, siis tundub mullegi, et vasakule kaldu olevad numbrid on palju rohkem kaldu (st isegi kui ma tean, et nad on paremale kaldu olevate peegelkujutised). Need tulemused ja see fenomen näitavad väga elegantselt, et see, mida me teadvustatult näeme, on oluliselt mõjutatud meie eelnevast kogemusest vastavate stiimulitega – me õpime teadvustama; mäluprotsessid ja eelnev teadmine mõjutavad seda, mida me teadvustame.

allikas: Whitaker & McGraw, 2000, Nature Neuroscience