Ma tean, mida Sa unes teed!

Aitäh Madisele, kes võttis kokku värske artikli sellest, kuidas kirkaid unenägusid kasutati unenägude sisu väljalugemiseks:

Kui hiljuti oli siin blogis juttu sellest, kuidas eksperimentaatorid võiksid teada, mida sa unes näed, siis seekordset teadussaavutust võiks kasutada peilimaks välja, mida sa unes teed.

Current Biologys peagi ilmavalgust nägevas artiklis kutsuti saksa teadlaste poolt kokku käputäis aastatepikkuse kogemusega “kirgaste unenägude” entusiaste ning paluti neil laboritingimustes unenäos viibides oma rusikaid kokku pigistada. Erinevalt varasematest analoogsetest katsetest magasid katseisikud lisaks EEG külge ühendatuna kas fMRI-s või koos NIRS aparatuuriga, millega ajutegevust kuvati. Huviorbiidis oli magajate sensomotoorne korteks ehk piirkond, mis vastutab liigutuste planeerimise ning täidesaatmise eest.

Katsetulemusi analüüsides leiti ilmselt küllaltki väheüllatuslikult, et unenäos rusika kokkupigistamine tekitab väga sarnase (kohati veidi nõrgema) aktivatsiooni ärkvelolekus toimunule. Küll aga leiti huvitav erinevus aktivatsiooni ulatuses – magava katseisiku fMRI “laiguke” oli oluliselt spetsiifilisem ehk kitsamalt lokaliseeritud, kui ärkvelolekus tehtud reaalse kontroll-katse ajupilt. Unenägude “pealtkuulamise” täpsuse vaatepunktist kindlasti kasulik nähtus! Samalaadsed tulemused saadi ka NIRS andmetega.

Vasakus tulbas reaalne rusikapigistus ärkvel olekus, paremas unenäo-liigutus. Ülemisel real NIRS andmed, alumisel fMRI tulemused.

Nagu pea kõigi kirgaste unenägudega seotud katsetega, kummitab ka käesolevat tööd üks suur miinus – katseisikute vähesus. Antud eksperimendis saavutasid kuuest kogenud kirgaste unenägude kogejast laboritingimustes arvestatava kirka unenäo staadiumi vaid kaks. Nagu ka autorid ise tunnistavad, on sisuliselt tegemist kahe juhtumiuuringuga, mille tulemusi tuleks käsitleda väga esialgsetena. Sellest hoolimata võib nendest tulemustest näha, et meetod töötab – kirgaste unenägude kogejate abil on võimalik uurida erinevate unenägude aluseks olevaid neuronaalseid protsesse! Kindlasti on lähiaastatel oodata rohkem sarnaseid katseid ja põnevaid tulemusi! Lisaks näitavad need tulemused üsna veenvalt, et aju välimisi kihte uurides on NIRS tehniliselt üsnagi võrdväärne fMRI-ga, lubades teoreetiliselt sarnaseid katseid juba praegu läbi viia ka Tartu Ülikoolis.

Allikas:
Dresler et al., Dreamed Movement Elicits Activation in the Sensorimotor Cortex, Current Biology (2011).