kena ja tuntud “teadvusepetekas” – liikumise abil indutseeritud pimedus
Motion Induced Blindness on selle sajandi alguses avastatud visuaalne illusioon, mis on juba tekitanud palju vastukaja ja mitmeid publikatsioone. illustratsiooni saab siit:
Motion Induced Blindness
sinised ristikesed keerlevad. kui fikseerida ekraani keskpunkti, siis võib peagi kogeda, kuidas üks või kaks või kõik kolm kollast punktikest teadvusest kaovad. (parem illustratsioon, kus ristikesed tõesti ka liiguvad, on siin: http://www.michaelbach.de/ot/mot_mib/index.html )
kas mina olen ainus, kes tuleb mõttele, et see täpikeste ärakadumine on tegelikult sarnane eelmises postituses tutvustatud Troxleri illusioonile (vt eelmine postitus)? ja mitte ainult seetõttu, et osa pildist kaob ja tekib, vaid ehk ka seetõttu, et teadvusest kadumise / teadvusesse taastekkimise põhjuseks on mikrosakaadid??
Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine 
nõustun, et viimane väide on esitatud mõneti liiga bravuurikalt, sest on selge, et oma osa peab punktikeste kadumises olema ka taustal toimuvas muutuses (liikumises), kuid võib ju olla nii, et kuna mikrosakaadid punktikesi teadvusesse ei too, siis ühildatakse punktikeste asukohad üldfooniga vms
Kas see on ikka t2htis, et mitut punkti me nyyd seal n2eme? Mulle endale tundub kogu aeg, et see on rohkem nagu inimese riistvaraline viga. Teadvuse on siiski ju midagi muud. See, et me vahel m6nda punkti ei n2e on minu jaoks rohkem v6rdne sellega, et vanaduses hakkame me pimedaks j22ma ehk siis riistvaraline viga. Vastust ootama j22des…
tundub, et siin on taas terminoloogiline eksitus: Sa, Kristjan, käsitled teadvust kui eneseteadvust või juurdepääsuteadvust, aga lisaks sellele on ka niiöelda kõige basaalsem teadvuse “liik” ehk fenomenoloogiline teadvus – lihtsalt see, mida Sa “oma silmade ees” näed, see on ka teadvus ja otseselt seotud teadvuse probleemiga. nüüd, selles fenomenoloogilises teadvuses on Sul vahepeal kolm punkti nagu “objektiivselt” ekraanil, kuid vahel kaob Sul üks või teine punkt teadvusest, Sa ei näe seda. just seetõttu ongi antud fenomen seotud teadvuseuuringutega.
olgu veel mainitud, et esialgu uuritaksegi eelkõige just seda kõige lihtsamat varianti teadvusest (olgugi et sinna on segatud hunnik juurdepääsuteadvust), eneseteadvus ja muud metavormid teadvusest on hetkel vähem uuritud.
ja lõpuks: muidugi on Sul õigus, et tegu on omamoodi riistvaralise “veaga” – peaks ju kuskilt ajust leidma iga kollase punkti neuronaalse korrelaadi ja vaatama, mida need neuronid siis teevad, kui katseisik punkti näeb / ei näe. ehk on nii, et need neuronid lihtsalt lõpetavad mingi hetk mingil põhjusel (miks?) tulistamise ja punktike kaob teadvusest? siis võiks ju rääkida omamoodi “riistvaralisest veast”, kus riistvaraks on neuronid.
Liikumise poolt indutseeritud pimeduse efekt (sh kolme kollase kogumikese kohutava kõdumise koomusk) tekib ehk just siis, kui mingi foonil liikuv hulk sunnib peale muutuse tavalises mikrosakaadide rezhiimis, mille tagajärjeks omakorda on tajuteadvuse kadumine? Seda hüpoteesi tasuks kontrollida nii, et fooniobjektikeste parv käitub ühel juhul ühtmoodi silmaliigutuste patternit esile kutsudes, teisel juhul teistmoodi silmaliigutusi esile kutsudes ja vastavalt sellele ühel juhul testobjektide (nt kollaste ketaste) teadvustamine kustub, teisel juhul mitte. See oleks publitseeritav päris korralikes ajakirjades. See näitaks, et teadvusekõdumise põhjus pole mitte (üksnes) kahe võistleva tajuinterpretatsiooni võistluse tagajärg (punktikeste liikuvad parved versus paigalpüsivad kollased kettad), vaid on vahendatud silmaliigutuste erineva rezhiimi poolt, mis tekitab kollastele kettakestele Troxleri efekti või Jarbuse stabilisatsiooniefekti moodi kustumise.
Vana öökull on hajameelne: unustasin kiidusõnad Jaanile hea idee eest.
tegelikult olen kindel, et keegi kuskil on juba selle küllaltki intuitiivse idee peale tulnud. igal juhul: ma arvan, et ehk polegi tarvis kasutada erinevaid silmaliigutusi esile kutsuvaid taustapatterneid, vaid piisab Martinez-Conde jt (2006, tutvustatud eelmises postituses) tehnoloogia kasutamisest – katseisik raporteerib punktikeste kadumist ja taastekkimist, samal ajal registreeritakse mikrosakaadide aktiivsus ja pärast vaadatakse, kas mikrosakaadide aktiivsus enne kadumist ja taastekkimist erines kuidagi (eeldatavalt siis nii, et enne kadumist on neid vähem ja enne taastekkimist rohkem).