Esileht > teadvuse teooriad, tehislik teadvus > Suure probleemi lahendamine VS väike argument

Suure probleemi lahendamine VS väike argument

eelmise aasta lõpus ilmus närvivõrkudel põhineva tehisintellektsüsteemide arengut kajastavas ajakirjas Neural Networks erinumber Brain and Consciousness, kus 130. leheküljel kirjeldasid oma neuronaalseid teadvuseteooriaid mitmed oma ala tunnustatud spetsialistid. siiski pälvis minu ja kohati ka üldsuse tähelepanu üks samas numbris ilmunud lühike kommentaarartikkel. selles koos viidetega kolme lehe pikkuseks kujunenud mõtteavalduses toovad autorid (professor Michael Herzog Lausanne’ist ja tema kolleegid) esile argumendi, mida järgnevalt tutvustan.

on erinevaid teadvuse teooriaid, mis postuleerivad, mil moel aju töö tulemusena tekib teadvus (räägime ka praegu eelkõige visuaalsest fenomenoloogilisest teadvusest, seega oleks ehk otstarbekam öelda “teadvustatud kujutis”). [nii näiteks on väidetud, et teadvustatud visuaalne kujutis tekib, kui objekti töötlemisega seotud töötlushierarhias kõrgemal asuvad neuronipopulatsioonid saadavad tagasisidet madalamatele töötluspiirkondadele (recurrent processing, feedback, näiteks piirkonnast IT piirkonda V1). teine hea näide on ettekujutus, et visuaalne teadvustatud kujutis tekib siis, kui vastavaid objekte ajus esindavad neuronid laenglevad sünkroonselt (gamma sagedusel; gamma band synchrony). neid ettekujutusi on veel mitmeid. Talis Bachmanni kodumaine teooria ütleb (lihtsustatult), et teadvuse jaoks on tarvilik, et spetsiifiline kortikaalne ajuaktiivsus saaks seotud taalamuse mittespetsiifilistest tuumadest tuleva moduleeriva aktiivsusega.]

Kõik need teooriad põhinevad põhjalikul mõttetööl ja neil on palju toetavat materjali neurobioloogilistest ja eksperimentaalpsühholoogilistest uuringutest, kuid neil kõigil on Herzogi ja kolleegide arvates järgnev nõrk punkt: iga sellise mudeli jaoks eksisteerib küllaltki väikese suurusega neuronite võrgustik, millel on olemas kõik mudeli poolt postuleeritavad omadused, kuid milles ei teki teadvust. siit ka argumendi nimi: small network argument. näiteks võime ju võtta kaks neuronit ja nad nii ühendada, et üks saadab teisele tagasisidet. kas teadvus tekib? võime võtta kolm neuronit ja panna nad kõik sünkroonis tulistama. kas see närvivõrk oleks teadvusel? olgu, kas viga on neuronite arvus? võtame 10 astmel 10 neuronit ja paneme nad üksteisele tagasisidet saatma või sünkroonselt elektriimpulsse saatma või isegi mõlemat korraga –  kas see võrgustik jõuaks teadvusele? “Point” on järgnev: need faktorid või mõned nendest faktoritest võivad olla küll vajalikud, et ajus tekiks teadvus, kuid nad pole piisavad: midagi peab lisanduma. mis? Autorid ise sellele küsimusele (muidugi) vastust pakkuda ei oska, sest seda ei tea praegusel hetkel mitte keegi. hoolimata sellest on tutvustatud väike argument oluline, kuna aitab kriitilisemalt hinnata tänaseid teadvuse teooriaid ja nende piire.

(täisversiooni Herzogi ja teiste artiklist saab lugeda järgnevalt lingilt, kus on artikkel küll 14. leheküljel, kuid tegu on topelteavahede ja suurte ääristega manuskriptversiooniga. http://www.unil.ch/webdav/site/philo/shared/DocsPerso/EsfeldMichael/2007/herzog.esfeld.gerstner.07.pdf )

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s