miks teadvus magamise ajal kaob?

Avan uue kategooria, “huvitavad küsimused”, et rohkem tähelepanu juhtida teadvuse teemadega seotud küsimustele, mis peaksid tõesti huvitavad olema ka laiemas kontekstis (ütleme nii: filosoofiliselt, veiniklaasi juures mõtlemiseks).

blogi läbiv küsimus on “mis on teadvus?”, täpsemalt öeldes “kuidas on võimalik, et ajuprotsessidega kaasneb subjektiivne kogemus?” ja lihtsamalt sõnastades “kuidas see on võimalik, et ma näen seda lauset siin teadvustatult?”

siiski on teadvuse teemaga seotud ka mitmed teised küsimused, mis panevad kukalt kratsima ja hämmastavad (vähemalt meid) iga kord kui nende peale mõelda.

üks neist on järgnev: kui heidame öösel voodisse, siis (pärast paljusid mõtteid ja vähkremist) ühel hetkel saabub uni, mis on seotud teadvuse kadumisega. miks? miks kaob teadvus magamise ajal?
tegelikult üritagem olla vähe täpsemad: teatud unefaaside ajal ju näeme unenägusid, mida on igati põhjust lugeda teadvustatud kogemuse alla, kuna visuaalne teadvus on sarnane (ehkki vähem detailirikkam) ärkvelolekule (REM uni, mis tuleb väljendist Rapid Eye Movements, kuna selles faasis magaja silmad liiguvad kiiresti – vaata teinekord kõrvalmagajat või võta oma uni videole). siiski on ka unefaasid, millest ülesäratamise korral isikud alati raporteerivad, et neil ei olnud ühtegi pilti silme ees ega ühtegi mõtet peas, niisiis teadvus puudus. sellised tühjad ärkamised on omased kõige sügavamatele NREM magamise astmetele (N=non-, seega non-REM), eriti une esimeses pooles. siin on vaimustav võimalus teadvuseteadlastele: kuna REM uni ja ärkvelolek on seotud teadvusega, NREM aga mitte, siis tehes selgeks, mis eristab NREM und teistest kahest ajus, oleme jälle teadvuse mõistmisele sammu lähemale astunud. niisiis: miks kaob teadvus NREM une ajal?

esimene ja kõige lihtsam idee oleks öelda, et une ajal aju “puhkab”, on vähem aktiivne ja lihtsalt seetõttu teadvus kaob. tänaseks on aga selge, et neuronid suurajus ja taalamuse tuumades on sama aktiivsed kui ärkveloleku ajal.
teiseks võiks arvata, et une ajal sensoorsed signaalid lihtsalt ei jõua ajju ja neid on tarvis, et teadvust “ülal” hoida. on aga näidatud, et auditiivsed, haistmismeelest tulevad ja ka visuaalsed (kui magajal laud avada) signaalid jõuavad ajju ja et neid isegi töödeldakse seal, teadvustamata.
ka kurikuulsad gammalained ei erista NREM magajaid ärkvelolijatest piisava veenvusega
miks teadvus kaob?

üks idee, mida esindab üks hetke kangemaid teadvuseteadlasi Giulio Tononi, on järgnev: teadvuse seisundis aju integreerib informatsiooni (kui näed arvutiekraani, siis see välistab miljonid muud visuaalse teadvuse sisud = informatsioon; see teadvustatud “pilt” on aga tervik, ühtne = integratsioon). ärkvelolekus on aju erinevad piirkonnad üksteisega paremas “vestluses”, nad saavad üksteist efektiivsemalt mõjutada ja informatsiooni paremini integreerida. NREM unes seevastu ajupiirkonnad üksteist nii hästi mõjutada ei saa – vastastikud “jutud” ei jõua nii hästi üksteisele kohale. miks? sest (väga lihtsustatult) unefaaside ajal, kus teadvus puudub, on suur hulk ajurakke korraga aktiivsed ja siis jälle täitsa mitteaktiivsed (kujutage ette siinusfunktsiooni), meie metafoorilisse keelde võiks selle tõlkida nagu ukst kahe vestleja vahel, mis iga poole sekundi järel sulgub, nii et midagi läbi ei kosta – nii on ju tõepoolest suhteliselt raske plaani kokku panna?!?!

ma kunagi mõnes järgmises postituses kirjutan ka seda, kuidas seda kummalist/lahedat ideed testida saab! kui kellelgi peaks tekkima küsimusi, siis esitage julgelt, et neid kommentaarides või järgmistes postitustes klaarida, kuna Tononi teooria on praegu teadvuseteaduses juhtiv idee ja kuna küsimusele “miks teadvus NREM une ajal kaob” peab lõpuks vastuse andma iga teadvuse olemust ja tekkimist selgitada üritav teooria.

püsige uudishimulikud!